Esihindä puhkus
Ma kuuli raadiost, et elo om kõrrast kipõmb, a inemise liigutasõ hinnäst kõrrast veidemb. Ma mõtlõ, et nuu as’a omma nigu köüdedü anoma. Ku rohkõmb liigut, tiit füüsilist tüüd vai kõnnit niisamma mõtsa vaihõl, om sul veidemb aigu vahti telehvonni. Tulõ vällä, et telehvon olõ-i helistämise massin. Tuu om hoobis sääne massin, miä tege ello kõrrast kipõmbas.
Eräle puhkusõ aigu piässi telehvoni kah puhkusõlõ pandma. No ku tõistmuudu saa ei, sõs tii hindäle kimmä säädüse – telehvoni võtat kapisuhvlist vällä õnnõ õdaku puul tunni, et kaia, kas om olnu mõni tähtsä kõnõ uma perre käest. Ülejäänü päiv är telehvoni putku. Ammuki saatku-i tõisilõ pilte umast elost. Tõõsõ tahtva kah puhada ja näil omma säändsesama lilli ja libliga ümbretsõõri. Egäüts puhaku umma puhkamist esi.
