Seol nimel om Eestin 370 kandjat. Umastavan käänüssen nimel Marga om kandjit 56, näid eläs selgele kõgõ rohkõmb Põlva maakunnan. Seo omgi Vahtsõ-Kuustõ Marga lisanimest saad nimi, kuigi säält mõisast om vallakirju kaudu tulnu ka nimme Mark.
Hingelugõmiisi perrä panti priinimme Mark kokku 21 mõisan. Taast nimest om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Kallasmaa Marja. Kõgõ rohkõmb panti nimme Mark Tartumaal – säidse mõisat – ja Virumaal – viis mõisat, a ütsikit kotussit oll’ egäl puul, Saarõ- ja Hiiumaani vällä.
Võrumaal panti Mark katõn mõisan. Haani Purka külän panti seo priinimi Peelova Piitre pojapoja Jakapi perrele. Jakapi lellä pere sai priinime Pelowas. Mark vai edimädsen kirjapandmisõn Marka võisõ olla üts edevanõmbidõ nimmi, arvada, et õigõusu edenimi.
Vahtsõliina mõisan panti Mark Tallikõstõ külä üten talun, midä opõtaja Masing om kirutanu nimega Toro (Torro), a ildamba om tallu kutsutu joba priinime perrä nimega Margõ. Vahtsõliina tõsõn otsan Oravil om Marga külä (1684 Marka Pustus), a Tallikõisi Mark ei pruugi olla umma nimme säält saanu, sammamuudu võisõ tuu olla nime saajidõ edevanõmba nimi.
Võrumaalõ lähembä Tartumaa mõisa, kon Mark panti, olli Vidrike, Kammeri ja Vahtsõ-Kuustõ. Viimätsen oll’ tegemist Luutvina külä Põdra-Marga (keriklikult lihtsalõ Marga) talust peri suguvõsaga. Võnnu keriguraamatin jäigi näide perekunnanimes Marga, a näütüses tuu Marga Jaan, kiä Karaski valda Ihamarru Otsa talu ostsõ ja kinka pojapoja olli Aksel ja Heinrich, kirutõdi edimält Kanepi keriguraamatudõ nimega Margk, perän joba Mark.
Nime alussõs om Rooma peritolu edenimi Markus, õigeusu muudu Mark. Kallasmaa Marja om toonu näütit ka muialt Eestist: Mulgimaal Uue-Karisten Palemarguse talun, Roela mõisan Palamusel Marko talu perrä, ka Imaveren arvada et Margu (Margo) talu perrä. Tuu näütäs nime käändmist Mark : Margu, a võru keele alal ja Võnnun om päämine käändmine olnu Mark : Marga. Käändmist Mark : Margi olõ-i vanast koskil tunnõt. Mõnikõrd harva või perekunnanimi Mark olla motiveerit ka raha nimetüsest mark vai koguni saksa sõnast Mark tähendüsen ’piir, piiriala, maa-ala’.
1921. aastagal võeti perekunnanimme Mark ütel kõrral Petseri vallan ja ütel kõrral Narva vallan. 1934 kanti nimi Mark keelunimekirjä, nii et eestistämise tipuaol tedä kiäki hindäle vahtsõs nimes võtta es saaki.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
