Kiränik ja julgõolõgispets Koorti Erkki võtt’ 21. süküskuu pääväl huvilidsõ joba kolmandat kõrda handa ja vei bussitävve rahvast sõasuladsõ Markusõ ratu pääle. Ku peris niisääne käük õks olla saa, ku tuu sõasulanõ om kiränigu hindä vällämõtõld kujo, kiä timä kolmõn aoluulidsõn romaanin ümbre mölläs?

Edimäne samm

Misso küle all Hino järve veeren sai raamadukujo hindäle niihäste liha luiõ pääle ku rõiva sälgä. Päält Missot jäi buss saisma sändse kotussõ pääl, minkast harilik turist müüdä sõitnu. Koorti Erkki kõnõl’, et timä mõttõ lätsivä liikma õkva tuusama kotussõ päält löütüist Siksälä kalmist, kon Valgu Heiki ja Laulu Silvia joba nelikümmend aastakka tagasi väega võimsa kandsi jälgi vällä kaibsõva. Hino ja Mustjärv olliva 14. aastagasaa aigu üts järv, ja puulsaarõ pääl olnu kants oll’gi piirikaitsja. Pihkvalaisi ja ordumiihiga oll’ maaherräl ehk Tartu piiskopil alailma kannu kakku ja tuu oll’gi Pugola miihi tüü.

No ja mille es võinu siist peri olla ka üts päälenakkaja poiskõsõohtu sõasulanõ, Markus nimi, kiä tahtnu päälikile silmä jäiä, ilma nätä ja vaindlaisilõ vallo anda?

Tõnõ samm

Siksälä välläkaibmiisist kõnõldi umal aol pall’o, nii et reisiliidsi huvi läts’ jo pia tollõ pääle, kuis vannust kuntõst, rõivajätüssist ja muist löüdüssist õks raamadukangõlanõ saa. Koorti Erkki sis selet’, et teno tütrele, kiä oll’ väega kerge unõga. Esä kussot’ tedä üüsilde ola pääl, kõndsõ tarrõ piten ja mugu mõtõl’.

Tuu tull’ kah jutus, et kõgõ parõmb aig kiränigutüü jaos om linnukin vai sis, ku latsõ omma sängü lännü. Autor tunnist’, et niimuudu jupikaupa kirotamisõ man om häti kah. Nime läävä hindäl kah tõnõkõrd segi, vai sis trehväs kõrdsin laamõndama mõni sääne tegeläne, kiä sai joba katskümmend lehekülge varramba maaha lüüdü.

A ammõtnigutüü ja latsi kasvatamisõ viirde mahus küländ põh’alik kiräniguammõt kah – hää tiidmine noilõ, kiä tahtva ossa võtta maailma edimädsest võrokeelitside romaanõ võistlusõst. Tuu jo käü!

Kolmas samm

Puul tunnikõist bussisõitu Missost Aluliina (Alūksne) oll’gi. Vast sõs es olõ Aluliin Markusõ jaos kah kättesaamalda kavvõl. Egäl juhul oll’ Erkki esi peris rahul uma kirätüü noidõ juppõga, miä Aluliinah sündü.

Arotamist oll’ reisiseldsiliidsist võrokõisil kah. Et mille kantsõn nii pall’o olt juudi, mille kandsi kaovesi juvva es sünnü, kohkotsil olliva aida ja tsiapaha ja kohkotsil sõariistu hoiti. Ja ku piknigukorvi vallalõ lüüdi, sai egäüts ummi ratu pite edesi mõtõlda.

Näütüses tuu pääle, et Võromaa om jo ilmadu ao piirimaa olnu, koh esi rahvidõ kauba ja mõõga kokko saava. Ja et Võromaa (vai Pugola vai Siksälä) rahvas om tõistmuudu inemiisi, kiili, rõividõ ja sõariistuga jo ilmadu ammu kokko trehvänü, tõnõkõrd midägi opnu vai üle võtnu ja hindä hääs är pruuknu.
Mõnõ jaos oll’ piknik ja bussisõit tollõ jaos hää, et sai umma telehvoni panda sõna «Siksälä» vai midägi säänest, ja otsi teedüst mano ummi tiidmismulkõ täütmises. Siksälä rõivalöüdüsside perrä om Ellami Haldi kogonistõ vahtsõ hammõ tennü ja tuu kotsilõ Villändi kultuurikoolin tiidüstüügi kaitsnu.

Ei olõ tuugi võimalda, et mõni nakas’ märgotama, et luumistüüd saa külh muu elo veerest tetä. Ku vaia, saava suurõ as’a kah katõ-kolmõ tunni viisi tettüs.

Oll’ noid kah, kiä Koorti Erkki as’atundmisõst pruuvsõva perämäst võtta ja küssevä täämbädse päävä julgõolõgi kotsilõ. A tuud juttu oll’ joba peris tõistmuudu tunnõ kullõlda, ku mõistsõt umaaigsõt ja täämbäst saisu kõrvuisi kaia. Ehitedi, rünnäti ja kaitsti kantsõ sis ja tetäs tuudsamma täämbädsel pääväl kah.

Ahjaa, Markusõ triloogia tõlkmist ei olõ viil plaani võetu, filmi pääle kah viil ei mõtõlda. Ja määneki osa Koorti Erkki raamatist om peris läbi müüdü, nii et mis muud ku raamadukokko minek.

Suur teno võro keele ja kultuuri omnibussi kõrraldajilõ. Kohe sõs keväjä mindäs?

Uguri Kadri

Koorti Erkki võro keele ja kultuuri omnibussi reisiseltskunnalõ aoluust ja umast loomingust kõnõlõman. Lõhmusõ Anneli pilt