Vabahus om sääne narkootik, minkalõ om rassõ
piiri ette säädi, kõnõlõmalda viil ärkiildmisest
Seeme mu mõttin oll’ idonu jo aastit: jättä kodo, miis ja latsõ ni minnä kohegi… är. Noorõ iä peräst ei olõ mul viil miist ei latsi, a om vähembält kodo, kallimb ku kuld. A nuur igä ei saa jo egäle narrilõ unistusõlõ jalga taadõ panda, nii et tan ma olõ, säädüsline lats, vannost 17 aastakka, ja järgmädse ütessä kuud olõ-i mu jalgu all terrägi kodomaa mulda.
Mineväaasta suvõ lõpun haari häräl sarvist ja täütse är vaihtusopilasõs saamisõ paprõ. Et mu jaos omma tähtsämbä tujahusõ ku kainõ mõistus, sis vanõmbilõ kõnõli umast plaanist viil kuu ao peräst, ku pidi nakkama edimäidsile paprilõ allkirju andma.
Ma ei olõ kavvõst edimäne ja ainumanõ «ull’», kiä om hindäle pää sisse võtnu, et taht minnä gümnaasiumin vaihtusopilasõs vällämaalõ. Tuu jaos om peris organisatsioonõ luudu, et mi saanu ummi (pagõmisõ)plaanõ vanõmbilõ tsipa viisakambalõ ette anda. Jah, nimelt ette anda, selle et massulda lõunasüüke ei olõ, a mitmõ tuhandõ eurotsit pidosüüke om külh ja seo om üts näist. Kuigi märgoti pikembält panga rüüvmist, lätsi lõpus iks kergempä tiid ja korssi kõgõst summast kolmanda jao teno tugõjilõ ja stipendiümile. Perräjäänü massiva kinni mu vanõmba, luutusõn, et pandva raha plaani sisse, minkas om mu tulõvik.
Kodo om kallimb ku kuld, a mis sis, ku sul om näid kats? Nii tege opilaisivaihtusprogramm YFU (Youth For Understanding) mu ja tõõsõ, ligi 70 opilast, 2024/2025. opiaasta lõpus miljonääres. Meil saa olõma maailman kats riiki ja kultuuriruumi, kon hinnäst koton tunnõmi.
Säändside programmõ populaarsus kasus egä aastak, selle et vabahus om jo narkootik, a piire säädi om seolõ rassõ, kõnõlõmalda viil ärkiildmisest. Sammamuudu pakk põnõvust tiidmine, et periselt sa ei tiiä midägi; vaihtusaasta om õnnõmäng. Määndses mäng lõpus kujonõs, tuust olõ-i sul aimugi. A vaihtusaasta om õnnõmängust tõistmuudu tuu poolõst, et lõpõtat kõgõ võitjana. Ütskõik, midä sa tiit vai miä sukka juhtus, pääavvohinna – kogõmusõ ja vahtsõ tiidmise saat kimmäle. Ja tuu perrä, kuis riigi olõt valinu, või sul kaalan rippu ka vahtsõ keele selgessaamisõ avvoraha.
Alostusõn oll’ mu vaihtusaasta tsiht Lõuna-Euruupa ja viil nätäl inne lindamist olli kimmäs, et jõvva pia Itaalia palotava päävä ala. A saatusõl omma kõgõ uma plaani. Kats päivä inne ärsõitmist tull’ kõnõ, et lind om edesi kukatu, selle et mullõ es löüdä vaihtusperet. Olli teedüst perre kotsilõ uutnu joba puul aastat ja seo tiidmine pästse mu silmävii vallalõ viies pääväs. A pia kõlist’ YFU mullõ vahtsõst ja andsõ kimmä soovitusõ riiki vaihta. Es mõtlõ pikält, tei otsussõ ja valõ vahtsõs tsihtriigis Saksamaa.
No olõ tan olnu täpsele nädäli ja või julgõlõ üteldä, et Deutsche Qualität olõ-i nali. Elä väikun liinakõsõn Õdagu-Saksamaal, kon maja olõs nigu «Verrevmütsükese» muinasjutust vällä sadanu ja süü nigu aamõn kerikun egä päiv saia. Kuigi koolin opi kümnendän klassin, sis klassiseldsilidse omma must kats aastat noorõmba – Saksa koolin opitas 13 aastakka. Vihikit ei lövvä ütegi opilasõ koolikotist, selle et kõigil om üten kas koolist lainat vai esihindä iPad.
«Ich spreche kein Deutsch» om üts edimäidsi lausit, miä vällä purtsahta, ku kinkagi võõraga tutvas saa ja tälle käe anna (sakslaisilõ miildüs kättpite tervütä!). Inämbät ei saaki uuta, olõ niigi üte nädäliga saksa kiilt rohkõmb selges saanu, ku ma tennü tuud puul aastat koolin oppõn. Olõ väega õnnõlik, et otsusti seo tii ette võtta. Täämbädsel aol omma kõik ussõ ja aknõ terve maailma pääle valla, lihtsäle vali ussõmulk ja – linda!
A et kavvõlõ linnada, tulõ korgõlõ tsihti.
Parhomenko Els Rahel,
värski vaihtusopilanõ
