Seo nimel om Eestin 64 kandjat, kõgõ rohkõmb om näid Võru maakunnan. Nimi panti kolmõn kotussõn. Rõugõ kerigumõisan sai nime Troska Troska talu rahvas. Nime saanu perre võisõva olla lelläpoigõ perre vai viil kavvõmbast sugulasõ. Troska talu nimi om peri roodsiaigsõ peremehe edenimest: 1688 Tindi Troska (Tinty Troska).
Tõnõ kotus oll’ Pruuna mõisa Amblan, kon nimi panti Troska Ado perrele ja velle latsilõ. Ka sääl panti priinimi joba olõman lisanime perrä. Pruuna nimme om kirutõt ka Troschka.
Kolmas kotus om Virumaa Konju mõisa, kon priinime Troschka (kerikligult Troska) sai nuur talusulanõ Mihkli, sündünü Vaivina mõisan.
Kõikin kolmõn paigan om nime keelelidses alussõs vinne õigeusu edenime Trofim mugandus Troska. Ka vinne keelen om Trofimi võidu kutsu Тро́шка (Troška). Seost ka priinime mõnõ vana kuju -sch.
Inämbäste om Trofimi mugandusõst peri ka ütsän mõisan pantu priinimi Tross (90 kandjat). Tuud nimme panti Kambjan, Põh’a-Tartumaal, Virumaal ja Hiiumaal. Õnnõ Hiiumaa Suurõmõisan, kon priinimmis panti hulga tüüriistu ja asju nimetüisi, om usutavamb, et säälse Trossi alussõs om lihtsalõ sõna tross ’tross, jämme köüds (näütüses laiva pääl)’.
Suurõ-Kambja ja Raanitsa mõisist om peri ka kolmas Trofimi mugandusõst saad priinimi: Trossek (15 kandjat). Võrdlõ näütüses vinne Тро́шечка (Trošetška).
Kuigi voorimehe troskaga (pikemb nellä tsõõriga sõiduvankri) olõ-i priinimel midägi tegemist, om ka tuu sõna peritolu huvitav. Eesti ja võru kiilde või sõna olla lainatu baltisaksa keelest, kon Droschka om a-lõpuga. Baltisaksa sõna om jälleki lain vinne keelest, mitmusõn sõnast дрожки (drožki). Tuu tulõ sõnast дрога (droga) ’puu, miä hoit kuun rattidõ (vankri) edimäst ja tagumast telge’. Vinne sõna peritolu om hämmär, võimalik, et tä om sugulusõn germaani sõnnuga, näütüses anglosaksi dragan ’tõmmada’.
Ku Troska nime manu tagasi tulla, sõs tuud muudõti kuus kõrda är eestistämisel. Asõmalõ võeti Tali (Amblan ja Tartun), Talia (Tapal), Loog (Väinjärvel) ja Muiste (Tartun).
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
