Viimätse suvõ edimädsen otsan olliva Euruupa meistrevõistlusõ kergejõustikun. Tuud sai telekast vahitus ja ummilõ päkkä peetüs. Sääl näüdäs’ rammu Ermi Johannes. Oll’ kimmäs tunnõ tuud kõkkõ kaia. Tulõmusõs oll’ piaaigu et Noolõ Erki tasõmõl summa ja edimäne kotus andsõ märku, et mi miis om tipun. Üle hulga ao oll’ tunnõ, et Noolõ summa võidas ütel hääl pääväl üle tetä. Ku üts rekord om püsünü 23 aasta jagu, sõs õks mõtõldas, et kuna ületegijä tulõ.
Euruupa meistrevõistluisi peeti jalkan kah. Tuu jant käve pia kuu aigu. Saimi teedä, et Ronaldo portugallaisi inämb peris tippu vidädä ei jõvva. Noorõmbil omma kõik tollõ mehe triki selges opitu, olõ-i Ronaldol inämb salahuisi.
Viil näimi, et katskidsõ nõnaga Mbappe olõ-i tuu, kiä prantslaisi päst. Mbappe pääga mängi es julgu ja tuuvõrra oll’ vastatsõl lihtsämb. Inglasõ jõudsõva finaali vällä, a näide ülemassõtu staarikõsõ olliva klubidõn tühäs pitsitedü ja jäivä uma maa iist mängen lahjas.
Ku mitmõs kõrd oll’ inglaisil loosungis, et jalgpall tulõ kodu tuvva. Tuu oll’ sõs mõistaandminõ, et jalka sünnümaa taht tiitlit hindäle saia. Hispaanlasõ võtsõva tuu tiitli hoobis hindäle, joba mitmõs kõrd. Näide staarõlõ joht süüd panda es saa: mängsevä väega hääd ja ilusat jalkat, es tegele nä tõisi mängu tapmisõga, olliva lihtsäle tõisist parõmba. Näil oll’ himmu ja tahtmist mängi ja sääne punt piätki võitma.
Esi ma mõtli finaali kaiõn, et inglaisi treener jäi mängjide vällävaihtamisõl kõik aig ildas. Hispaanlaisi treener tundsõ ummi mängjid parõmbalõ ja nii tuu võit kodu viidigi.
Juuli lõpust pääle tull’ olümpiä kaeminõ ja tuud jakku mitmõs nädälis. Olümpiä om jälki kotus, kon aokiränigu mõistva krutti tuud medäli võitmisõ juttu. Et kas õks tulõ ja kiä võinu tuu olla ja nii edesi. Seol kõrral jõudsõva sinnä lähküle Differt vehklemisen ja kergejõustiklasõ Õiglane ja Erm. Sääne mi sais om.
Pia saman saisun ommava lätläse ja suumlasõ: noil kah es tulõ kolmõ sekkä üttegi sportlast. Eestin nakati pääle olümpiät kõnõlõma, et rahakraani ommava väega kinni käänetü ja säändse mooduga medälit ei tullõvgi. Või-olla omgi vaia nii mõtõlda, et parhilla om rassõ aig ja sportlaisilõ saa-i anda, muial kulus är. Ja jääs viil puudugina.
Kiruta taad juttu, a esi olõ küländ võhmal. Olõ pia egä päiv käünü uma kõgõ vähämbä tütrekesega rattasõitu opman. Tuu näge vällä niimuudu, et ma esi joosõ kõrval ja anna märku, ku om vaia käändä vai hoobis pidämä saia. Meil lätt peris häste. Latsõl om hää miil, et esä viisis timäga janti, ja mul saa kõva trenn tettüs.
Ku meil saa rattaoppus läbi, sõs omma suurõmba tütrekese joba valmis minemä rattaga sõitma ja tsuklõma. Mi käümi sõudmisbaasi man. Tuu om sõs jõõ veeren. Sääl miildüs tütärlatsil purdõ päält vette hüpätä, mere veeren ei saa niimuudu. Tuu miildüs näile kah, ku esä hüppäs. Esä piät olõma kõgõ edimäne hüppäjä, pääle tuud lätt joba esihindäst.
Kiivika Oti seltskund om jõõ viirde jõumassina vällä pandnu, noid tahtva tütärlatsõ kah pruuvi. Ku mi ütskõrd kodu jõvvami, om mul peris tippsportlasõ tunnõ seen. Ja tuu kõik tulõ ummi latsiga üten käümisest.
Olümpiäkomiteed ma tülütä ei olõ tahtnu, et andku tippsportlasõlõ toetust vai midägi säänest. Ma saa arvu, et aig om rassõ ja vast põlgasõ minnu tippspordi mõttõn viil vanas kah. Pääasi, ku latsil om hää miil ja nä tahtva egä päiv vahtsõst umma rattatsõõri tegemä minnä. Tulõ mul vasta pidädä ja üten tetä – vast saava tütrekese hää harinõmisõ ja tegevä ildamba esi ummi tsõõrõ edesi.
Ma es mõista viil kuu aigu tagasi mõtõlda, et tütre võinu mu trenni minegi takastutsitajas olla. Nüüd tuu om nii ja ma ei jõvva tuu iist ummi latsi är kittä.
Pulga Joel,
Pärnu võrukõnõ, kiä tund
hinnäst seo suvõ lõpun piaaigu
nigu tippsportlanõ
