«Taa om kõgõ vanõmb Ugandi palotamada kuuljidõ matussõpaik, miä om teedä. Seo om olnu matmispaik väega lühküt aigu, umbõs aastil 1215–1250. Tego om Ugandi muinasao peräotsaga,» seletäs Valgu Heiki.
Välläkaibmiisil sai selges, et koolnu omma todaaigu matõtu peris madalalõ, õnnõ mõnõkümne sendimiitre sügävüste. Nii omma aoga osa luu maakündmisega purus tõmmatu. Matõtu om Võromaa kombõ perrä: mehe pääga õdagu, naasõ hummogu poolõ. «Sääne kommõ om tan olnu inne ristiusu tulõkit ja nii om olnu Roodsi ao lõpuni,» kõnõlõs Valgu Heiki mikandi matussõkombidõ umma näko.
Päält luiõ löüti välläkaibmisil havvapannussit: üts väitsekene, käevõru, sõrmussõ, sõlõ, helme. «Väega põnõva omma rõivajätüsse, vasõ vai pronksiga ilostõdu. Üts jupikõnõ om ilostõ paika jäänü, rõivalõ omma sisse koetu pronksist torokõsõ. Seo kandi varatsõmpi rõivakombidõ kotsilõ om siiäni väega veidü teedä,» seletäs Valk.
Edesi plaanitaski välläkaibmiisil löütüt uuri. Luiõst loodõtas saia vanna DNAd, miä and teedüst, kuimuudu seo rahvas om olnu tõisi hõimõga köüdet. Luiõ uurmisõga saias teedä, määndse omma olnu inemiisi haigusõ ja vigasusõ. Lövvetüisi asju perrä saias teedä, määndse omma olnu taa kandi rahva kombõ.
Rahmani Jan
Prohvesri Valgu Heiki välläkaivõdu havva man. Rahmani Hennu pilt
