«Ku olõt mälomänguhuvilinõ, sis ütskõrd sääne asi juhtus,» seletäs Pluuto telemängu minemist. Edimält kutsuti tä casting’ulõ, sis saadõti kiri, et om vällä valitu. A kokko kõnõld filmmise päiv trehväs’ säändse ao pääle, et Pluuto tull’ õkva sõbra sünnüpäävält Setomaalt ja oll’ väega väsünü.
Telestuudion panti kõrraga kaamõra ja tulõ näkko ja tuu oll’ edimält harinõmada asi. «Sai üte võidu kätte, tundsõ, et om häste, kõik kõrran. A sis naas’ silm kinni vaoma, es jõvva inämb nuppu vaota,» kõnõlõs tä. Nupi pääle õigõl aol vaotaminõ omgi Pluuto meelest sääl mängun kõgõ tähtsämb, küsümüse nii rassõ ei olõki.
Ku saatõ olli telekan är olnu, sai Puksingu Marko arvo, et tä om saanu hulga kuulsambas. «Sugulasõ, naabri, imä kõlisti. Televisioon om õks imeline asi!» löüd tä.
UL
