Võro keele nätäl om timahavatsõs är peetü. Mu meelest läts’ seo nätäl kõrda: võro keelest kõnõldi mitmõl puul hulga ja valmis saiva mitmõ vahtsõ umakeelidse välläandõ. Nii võigi taad nädälit nimmada umakultuuri lõikusnädälis, miä avit’ võrokõisi hindätiidmist kimmämbäs saia. Anna tan väiku ülekaehusõ noist sündmüisist, midä esi seo nädäli joosul näi.
Perimüstunni koolõn ja latsiaidun
Latsiaia- ja koolilatsõ saiva nädäli joosul mitmõl puul umma kiilt ja perimüst nätä ja tegemiisin üten lüvvä. Nii olli perimüstunni Võro instituudin, a päält tuu ka inämbüsen Vana-Võromaa koolõn ja latsiaidun. Mul hindäl õnnistu ossa saia aokirä Täheke võrokeelidse numbri vällänäütämisest Väike Werrone koolin, kon latsõ häämeelega juttu ja laulu kulssi ja sai nätä noid inemiisi, kiä juttõ kirotasõ ja aokirja toimõndasõ.
Esieräline oll’ seokõrd tuu, et võro keele nädälit peeti Tarton Tammõ gümnaasiumin. Sääl oll’ nädäli kõgõ suurõmb sündmüs Kalkuna Mari kontsõrt. Olõ kimmäs, et nuu opilasõ, kiä tuud esierälist ülesastmist näivä, saiva hääd luumisindu ja mõttit mano, selle et Mari om sääne luuja, kiä mõist ilmadu häste nii laulõ tetä ku üles astu. Kuulujutu kõnõlõsõ, et tulõva aasta plaanitas võro keele nädälit pitä tõisin Tarto koolõn kah. Mille mitte, om jo Tartolõ opma lännü peris hulga võrokõisi.
Jutu- ja tandsuõdak Varstun
Illos õdak oll’ Varstun Kõrvipalu luumistalon, kon inneskine võro keele iistkõnõlõja Laube Kadri and’ uma ammõdi üle vahtsõlõ iistkõnõlõjalõ Kõivupuu Marjulõ. Tuul õdagul sai kullõlda Kõivupuu Marju ettekannõt, kon tä kai laembalõ täämbäst ello ja umakultuuri tähtsüst ja tähendüst tuu seen. Pääle tuu oll’ paiga pääle tulnu hulk pillimängjit, kiä mänge tandsus mikandi perimüsmuusikat.
Mälomäng
Timahava oll’ tõnõ kõrd tetä Võromaa ello ja tegemiisi pututavat umakeelist mälomängo. Mälomängohuvilidsõ omma esieräline ja kokkohoitja rahvas ja om väega hää miil, et seokõrd tull’ kah nii hulga mängjit, et nä es mahu õigõlõ Võro instituudi saali ärki. 11 võistkunda kokko 44 liikmõga, inämbüs noist mi kandi peris tunnõdu mängjä. Kuigi küsümüse olli seokõrd kah peris rassõ, läts’ huug mängo man peris suurõs. A lõpun paistu, et mängjä lätsi iks rõõmsa meelega kodo.
Kultuuriõdak Räpinäl
Räpinä luumismajan kultuuriõdakul oll’ päämäne rõhk vahtsidõ umakeelitside välläandidõ kaejatsil. Lisas sai kullõlda kattõ ettekannõt, miä kõnõli Räpinä kihlkunna nimmist ja Räpinä kandi keelest. Üte jutu mant tõsõ mano üle minnä avit’ Räpinä elläv legend Ilvese Aapo ummi laulõga.
Näütämisele tull’ kogoni neli vahtsõt raamatut. Jüvä Sullõv näüdäs’ vahtsõt Võro instituudi toimõnduisi raamatut, Säinasti Ene kõnõl’ umast luulõkogost «Lumõkibõna», Saarõ Evar oll’ nädäli alostusõn trükükuast kätte saanu uma luulõkogo «Tsirgukiil» ja Laanõ Triinu näüdäs’ umma latsiraamatut «Poiss ja papa», minkal om Räpinä kandiga väega kimmäs köüdüs. Vahtsidõ umakandi raamatidõ hulk tege häädmiilt ja and võimalusõ parhillast pümmet aigu lugõmisõga valgõmbas muuta.
Uma Pido film
Seos võro keele nädälis oll’ valmis saanu ülesvõtõ timahava 1. piimäkuul Põlvan Indsikurmun peetüst Umast Pidost. Filmi näüdäti suurõ kinoekraani päält nii Põlvan ku Võrol. Põlvan olli kaejadsi tsipa pidolidsõmba, selle et kaema olli tulnu pido lavastaja Leesalu Diana ja filmi kokkosäädjä Uibo Tauno kah. Kõigilõ noilõ, kiä seokõrd kaema es jõvva, om hää uudis tuu, et ülesvõtõt saa egäüts kaia Youtube’ist ja pia jõudva ülesvõttõ ka rahvusringhäälingu kanalidõ pääle.
Kokkovõttõs
Taa jutu seen om är märgit õnnõ osa tuust, miä nädäli joosul sündü. Uma osa võro keele nädälist saiva tähelepandja televiisorikaeja ja raadiokullõja, oll’ ettevõttit, kon võro keele nädälit peeti. Mul om esieränis hää miil tuust, et näi üritüisil peris hulga nuuri inemiisi. Nika ku noorõ mi umakultuuri vasta tõsitsõlõ huvvi tundva ja tegemiisin üten löövä, om viil luutust.
Rahmani Jan
Kolm kiräinemist Räpinä luumismajan ummi vahtsidõ raamatidõga: latsiraamadu «Poiss ja papa» autor Laanõ Triinu, luulõkogo «Tsirgukiil» autor Saarõ Evar ja luulõkogo «Lumõkibõna» autor Säinasti Ene. Kabuna Kaile pilt
