Kaiõ, et Peril om kats kortõrit müügin: katõ ja kolmõ tarõga. Olõs tahtnu katõ tarõga, a tuu ostõti väega ruttu är. Osti sis kolmõ tarõga, kah paneelmajja, a vahtsõmbahe, ja muidoki pangalainuga.

Olli jõudnu uman elon punkti, kon mul es olõ rahha ega üttegi asja, midä sinnä kolmõ tarrõ panda. Edimält es olõ eski maada koskil. Tädi tõi mullõ üte vana kaska ja väiku vaiba. Kaska panni põrmandulõ küle ala ja vaiba võti pääle.

Ma olli Perilt är olnu veidemb ku aasta ja tundsõ kõiki. Ütel klubiõdakul tull’ jutus mu kehv olukõrd. Õnnõs om Peri täüs häid ja vastatulõjit inemiisi, kes kõik mullõ abi paki. Kes andsõ teki, kes aknõrõiva, kes söögianoma vai põrmandurõiva. Müübli sai kah mitmõlt puult, kül raamadukogost, kül inemiisi käest. Ma ei jõvvaki kokko lukõ kõiki asju, mis mullõ anti. Aiteh kõigilõ!

Egästahes om mul prõlla kõik kolm tarrõ sisse säet. Esi osti õnnõ kolm asja: sohva ütte tarrõ, külmkapi ja mõsumassina. Elä kolmõkõrralidsõ maja tõsõ kõrra pääl keset majja. Kortõr om lämmi. Ainumanõ, et aknõ omma vana. Talvõs tulõ kõvva kinni kliipi, et tuul tarrõ es puhussi. Seokõrd olõ väega rahul. Naabri omma kah vaiksõ ja rahuligu.

Aiamaa oll’ är süütü kasunu. Edimäne aasta saiõ õnnõs traktoriga üles küntüs. Edesi teie kõik käsilde. Nüüdses olõ jo orashainast inämb-vähämb jako saanu. Lisas kardokamaalõ om mul väikene lilliaid, a toda tulõ viil kujonda. Edimält istuti kõkkõ segi, nigu maad jõudsõ kaiba. Nüüd tulõ naada kaema, mis kohe kõlbas. Prõlla om puul virgest maasikit, puul lilli, sis viil kardohka ja sibula. Näge vällä nigu Toodsi pinnär.

Õnnõs om mu aianaabril väega illos lilliaid, midä kaia. A nä olõvat toda kujondanu jo 30 aastat. Sis või mullõ andis anda, et ma ei olõ seo kolmõ aastaga rohkõmb jõudnu.

Urmi Aili

Naabrinaasõ illos lilliaid. Urmi Aili pilt

Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.