Postipoiss
Ma kuuli raadiost, et riigi postiteenistüs lõpõtas är egä päiv kirju lakjavidämise. Vanal aol, ku mõisaherrä viil posti vidämist kõrraldi, liiku postihobõsõ kah küländ hõrrõlt. Ku oll’ kipõ tiidüs edesi anda, saadõti käskjalg ratsa minemä.
Põnnõv tiidä, kas kiä noid käsilde kirotõduid kirju inämb taht saatagi. Noorõ kirotasõ Mol’oraamatuh, vana innembä kõlistasõ ja uudissõ omma kõrraga tiidä. Pia tulõ jouluaig ja joulukaartõ iks saadõtas viil. Tasos õnnõ aigsahe kaardi valmis kirota ja posti panda, et hää soovi inne pühhi peräle jõvvassi.
