Kõlist’ mullõ üts lehelugõja. Täl oll’ perämädse ao maailma asju kotsilõ kats arvamist. Kõgõpäält oll’ timä meelest väega hää tuu, et Trump Ameerigamaa presidendis valiti. A jälleki tuu tälle es miildü, et Padari Ivari Võro instituudi direktris valiti, selle et Padar om jo sots.

Es mõistaki midägi vasta kosta. Trumpi ma ei tunnõ, a olõ mõnikõrd lehest lugõnu, et tä om ütelnü midägi imelikku. Padarit tiiä mitukümmend aastakka, paistus ollõv hää pääga inemine, kiä Võromaal väega pall’osid tund ja mõist ilosat juttu kõnõlda. Ja om iks ütte-tõist är kah tennü.

Ameerigamaa om maailman tähtsä riik ja tuu, miä sääl sünnüs, mõotas ilmaello väega kõvastõ. Riigi valitsõmisõlõ pand tuu kah suurõ vastutusõ, midä ei kanna president ütsindä, a õks suurõmb seltskund.

Võromaa elo om tähtsä innekõkkõ noidõ jaos, kiä tan eläse. A maailm om väiku ja peris nii kah ei olõ, et istumi tan vanajumala sälä takan. Tuuperäst ei olõki vast naidõ katõ ütel ja samal aol ammõtilõ valitu mehe üte jutu sisse pandminõ väega võlss.

Siski paistus mullõ, et om mõistlikumb veidemb kullõlda tuud, miä kõnõldas, ja uuta är tuu, midä üts vai tõõnõ periselt är tege. Tego ja tullõm om iks hulga tähtsämb ku sõnavatt, miä sinnä ümbre käü.

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja