Kohe lätt meditsiin?

Kulssi minevä aasta lõpupoolõ telekast meditsiinieksperdi kommõntaari: kõnõldi riigi tervüshoiu arõngukavast aastani 2040.

Põhijutt oll’ iks kärpmine, et haigõmajjo ollõv prõlla väega pall’o, egäle poolõ ei jakkuvat meedikit ja haigit. Tahetas, et riik nakkasi maakunna haigõmajjo tüüd juhtma. Ku riik ei jõvva haigõmajja üllen pitä, sis kas võetas teenüst vähämbäs vai pandas kinni.

Üte punkti all kõnõldi Põlva haiglast kah ja tuudi vällä, et haigit käü veidü. Inämbjaolt sõidõtas abi perrä Tartohe. Et kas Põlvahe om ülepää vaia kõiki osakundõ? Kõnõldi innekõkkõ kirurgiast: et Tarto om nii lähkül, sis või sääl kah lõikuisi tetä. Samal aol ei olõ kliinikumin vastavõtmiisi hulka suurõmbas tettü.

Olõ esi aastit Tarto EMO traumapunktin tüütänü ja tiiä umast käest, kuis maakundõst saadõdu vai esi tulnu väikumbidõ hätiga (tsuskamishaava, põrotusõ, puugipurõmisõ) haigõ nõstva tohtridõ tüükuurmat ja võtva tüüaigu. Lihtsämbit asju saasi iks välänpuul Tartot kah är tetä. Nii om lisas traumadõlõ kirurgian kah. Arva, et egä pümmesooligulõikusõ peräst ei piä Tartohe sõitma. Põlvan om hääl järel kirurgiaosakund, kon tetäs pall’o suurõmbit lõikuisi ku pümmesoolik.

Niisama tetti ildaaigu Põlvan vallalõ ekäpiten uhkõ ja hääl tasõmõl eräkõrralidsõ meditsiini osakund. Ja mis päämine, EMOhtõ omma Tartost üle tüüle tulnuva kavvaaigsõ kogõmusõga vai nigu rahvas ütles, targa tohtri.

Ma saa arvo, et meditsiin om edesi arõnu ja peenikeisis harodõs valla poodõtu ja egä haro pääle om eräle tohtri. Säändse keskusõ omma Tal’nan ja Tarton. Ja nii piätki olõma, et saasi õigõt api (nt süämekirurgia). Tartohe plaanitigi vahtsõt süämekliinikut ehitämä naada, a nüüd jääs tuu rahapuudusõ peräst är.

Ega vanal inemisel ei olõki tuu kavvõmbahe tohtri mano minek nii lihtsä. Ku viil haigõ kah olõt, ei taha sukugi naada bussiga Tartohe sõitma. Hää iks, ku kodo man api saat.

Vanastõ oll’ egän suurõmban asulan velskri, kes su üle kai ja ku vaia, edesi haigõmajja sõidut’. Täämbädsel aol tulnu kah tuud, et inemine kodo lähkül arstiapi saa, kimmähe hoita.

Urmi Aili

UMA Leht