«… ku ütehkuuh tõisiga tullit, a saisma jäit võlss poolõ tiid,» ütles Ilvese Aapo kirotõt laulurida. Mukka õkva nii juhtugi. Tegemist oll’ maru hulga ja tuul aol, ku inemise puutõ ja bendsinijaamu tühäs osti, es saa ma desünkronisiirmises ettevalmistuisi tetä. Midägi hädäperäst iks külmänkapin oll’, a hirmuga üten minnä es olõ lihtsäle aigu.

Periselt es olõ põhjust kah. Vii saa ma kaost kätte sis kah, ku elektrit ei olõ. Midägi tühä iist om keldren kah: kardokit, põrknit, piite, nakrit (nuu omma vist kül hukka lännü), mõni purgikõnõ siini, ubinasahvti. Puid om kah. Nii et nädäli vai kuukõsõ piäs är elämä külh, ku hädä piäs kätte tulõma. Õnnõ Uma Lehe juhtkirja tulnu jäl kündlevalgusõn kirota, ku olõs kehväste lännü.

Maailma kõgõ suurõmbat süänd tegemä kah es jõvva. Jäl tuusama hädä, et massihüsteeriä ja rahvamassi ei olõ peris mu jaos. Tege säändse pitsüse tundõ sisse, tuuperäst proovi kavvõmbalõ hoita.

A üts asi tekk’ meele hallõs külh. Suur energiäfirma Eesti Gaas võtt’ hindäle vahtsõ nime. Om no Elenger. Vai oll’ tuu Wglöä, määnegi saksa muudu nimi egäl juhtumisõl. Tuust es olnugi midägi, a suurõ ja kimmä omma nuu, kiä saava tõisilõ iinkujjo näüdädä ja kink tegemiisi hoolõga tähele pandas ja perrä ahvitas. Ja seo sammuga om no üts tükükene Eestit jäl ilmast kaonu.

Hääd Eesti Vabariigi aastapäävä uutmist kõikilõ!

Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja