Hummõn peedäs Soomõn Kalevala päivä. Kiruta üte soomõ hõimu – hämäläisi – nimetüsegä köüdetüist priinimmist.
Nimel Hämelane om Eestin 11 kandjat ja seo panti Põlvan Himmastõ külä Hämäläsekolga ütele suguvõsalõ. Vana lisanimi kirutõdi Hämmelesse, priinimi personaalraamatun 1817–1831 Hämmälenne ~ Hämmälänne. Hingelugõminõ 1826 pandsõ kirjä Hemmelene ja Hämelenne. Kerigraamadu naksi pruukma vahtsõn kiräviien nimekujju Hämelane, miä jäi püsümä. Hämäläse Ado poig Juhan uma perrega vei seo nime 1837 Kähri valla Karilatsi küllä.
Himmastõ Hämäläisi lisanimi om üts vanõmbit külän, 1638 oll’ sääl perüstalupoig Hemmelesz Paep ja puustus Hemmela Petri Pustus, 1627 Himmelitz Anti (Hämälädse Anti).
Ka Räpinä Hämäläse lisanimi om häste vana, 1627 elli Kõnnu külän Hemmeligk Hannss. Priinimmi pandmisõ aos oll’ Räpinä Miikse mõisalõ tegünü kats kotust tuu lisanimega. Parapalo külän panti Hämäläse lisanimega perrele Hämmalow. Sama nime sai säält perrest peri Miikse mõisa kangru poig, kiä 1826 elli joba Kahkva mõisan. Nimel Hämmalov om kandjit alla kuvvõ.
Sama talu Hämäläse Pet’a poja saiva priinime Hämmälberg. Ka tuu nimi kujul Hämmelberg om alalõ, kandjit alla kuvvõ.
Mehikuurma külä Hämäläse talun panti Hämmalisk. Näide sugulasõl Räpinä mõisa Linte külän oll’ hingelugõmisõn 1826 viaga nimi Hämmatisk, a edesi läts’ iks Hämmalisk, kuigi täämbädses om nimi vällä koolnu. Mehikuurma Soka talun panti Soka Toodõ ehk Hämäläse Toodõ poigõ perrile Hämmal. Tuu nimi om alalõ, kandjit om katõssa.
Muial Eestin panti õnnõ Vihula mõisan Virumaal priinimi Hemalane, keriguraamatin Hämalane. Tuugi nimi om alalõ, kandjit alla kuvvõ.
Soomõ muudu kirutõdul nimel Hämäläinen om Eestin kandjit hulga, 135. Soomõ riigin om seo nimi peris tipun, nimekirän kuvvõnda kotta pääl, kandijt ligi 18 000. Eesti nimekandjidõ hulgan om suumlaisi, ingerisuumlaisi, seod nimme om võet ka üts kõrd Eesti Ingerimaal 1921. aastagal.
Maanimi Häme, Saamimaa nime Sápmi, Säämi ja läti keele sõna zeme ’maa’ võiva olla sama alguperäga sõna.
Roodsi keelen om Häme nimi Tavastland. Säält maalt periolõmist näütäv lisanimi om olnu Tavast. Nii om Soomõn mitmit kuulsit ja veidemb kuulsit suguvõssu nimmiga Tavasti, Tavast ja Tawast.
Eestin panti priinimi kujul Tawast katõn paigan, Noaroodsi Paslepä mõisan roodsikiilsilõ talupoigõlõ ja Türi kihlkunna Oisu mõisan. Nimel Tavast om Eestin 18 kandjat.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
