Seod nimme kand Eestin 41 inemist. Pandmisõ kotussit om neli, naist kolm Võrumaal ja üts Sangastõn.
Täämbädsel pääväl kõgõ suurõmb suguvõsa om peri Vahtsõliinast Tsiistri kandi Kõo küläst. Sääl panti 1820. aastagal Keir katõ velle, Kõo Jaani ja Kõo Jurga (Jurka) perrätulõjilõ. Suguvõsauurja omma tagasi päsnü näide esä Kõo Jaagu manu, kiä kuuli 1780, a nä olõ-i vällä paknu, et sääne viil vanõmba põlvõ miis nigu Kõo Keerd (kuuli 1733) olõssi olnu Jaagu esä vai vanaesä. Võimalik, et nii Jaak ku Keerd olli peri ütitsest edevanõmbast, kink nimi oll’ kah Keerd. Sõs olõssi Vahtsõliina priinimi häste är seletet, edenimest Keerd vai *Keir(d), kuis kiäki vällä üteldä vai kiruta mõistsõ.
Lannamõtsa mõisan Harglõ kihlkunnan panti Keiri veskin, Laagustõ talun ja Järve mõtsavahi puul priinimi, miä keriklikult oll’ Keiri, a hingelugõmisõn Käir. Võimalik, et Lannamõtsast om tulnu ka täämbädse nime Keir kandjit. Peris kimmäle õkva Lannamõtsa peritolu priinimi omgi täämbädsel pääväl Keiri, minkal kandjit veidemb ku kuus.
Lannamõtsa Alaveskilõ Keiri nime saaminõ juhtu 18. aastagasaal, 1844 panti kirja Müller Körri Hann.
Kolmas kotus oll’ Karula mõisa, kon Keir panti ütele perrele Karkkülän. Nelläs oll’ ütsik nuurmiis Sangastõ mõisan. Võimalik, et nä olli kuigimuudu köüdedü Lannamõtsa Keirega.
Viil om olõman nimi Käiro (18 kandjat), miä panti Vana-Kavilda mõisan Puhja kihlkunnan.
Kõiki näide kei-algusõga nimmi man om selge, et edevanõmba nimi tä iks om olnu ja et samma nimme om saanu kiruta ka tõistmuudu, näütüses pikä e-ga. Helüoppusõ kotussõ päält om taad külh rassõ seletä, selle et võru keelen, eriti Harglõn, arõnõs –ei– sääl, kon alguperätselt oll’ pikk –i, näütüses piim > peim, Tiiukõnõ > Teiukõnõ. Tuu perrä võinu Keiri vanõmb kuju olla *Kiir’. Sõski või arvada, et Kääri ja Keero lisanime omma samma alguperrä ja algnimi om olnu mõni germaani nimi algusõga ger– ‘oda’, nigu Ger-hard, Ger-ing, Geert ja tõsõ.
1921. aastagal võeti Petserimaal perekunnanimme Keir ütel kõrral. Eestistämisel võeti Keir asõmalõ Misso vallan Aesoo, Vahtsõliina vallan Kesamaa ja Rae vallan Kiir. Valgan võti vahtsõ nime Kesa nii vana nime Keir ku ka Keiri kandja.
Briti pääministri Starmeri edenimme Keir üteldäs muidu vällä [kiee], a näütüses Šotimaal [kiir] ja Hummugu-Inglüsmaal [kɛɛ]. Tuu edenimi tulõ Briti saari keldi kiilist ja tähendäs ‘must’, sama om näütüses iiri keele Ciarán (Keiran), tähendüsega umbõs ‘mustukõnõ’.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
