Põlva kihlkunna miis Laanõ Valdis om küländ tagasihoitja inemine. Kuigi tego om hinnatu tiidläsega, and’ näütüses Vikipeediä viil minevä nätäl timä kotsilõ õnnõ lühkü teedüsse, et Valdis om Eesti matõmaatik, Tarto Ülikooli algebraprofesri ja oll’ aastil 2015–2018 Eesti matõmaatikaseldsi president.
A Laanõ Valdis om üts noidõ hulgast, kiä sai timahava riigilt tiidüse aastapreemiä. Nuu omma preemiä, miä määrätäs Eesti tiidüstüütäjile ja tiidüskollõktiivele silmäpaistvidõ tiidüs- ja arõndustüü tulõmuisi iist. Preemiä välläandmisõl võetas arvõlõ nelä aasta joosul valmis saanu ja avaldõdu parõmba tiidüstüü.
Valdis sai preemiä luudustiidüisi valdkunnan töie tsükli «Poolrühmad, ringid ja kategooriad» iist. No vastas tä lühküle mõnõlõ Uma Lehe küsümüsele ja kõnõlõs lõpõtusõs üte matõmaatikidõ nal’a.
* * *
Midä sa mõtlit, ku sait teedä, et olõt saanu riigi tiidüspreemiä?
Ma tiidse, et minno om nomineerit, a olli piaaigu kimmäs, et ma joht tuud preemiät ei saa, selle et timahavva oll’ nominente umbõ pall’o. Ku tiidüisi akadeemiä president Saarma Mart mullõ helist’ ja ütel’, et ma olõ üts tiidüse aastapreemiä saajist (kokko sai tollõ preemiä 15 inemist), sõs es taha ma tuud usku.
Preemijide üleandmisõ man ütel’ tiidüisi akadeemiä president, et olõt kimmähe edendänü algebrat. Kas mõistat lihtside sõnnoga seletä, midä su tiidüstüü hindäst kujotas?
Matõmaatiku tüü om teoreeme tõõstaminõ. Ma tegele algõbraga. Väega lihtsüstedült üteldeh tegeldäs algõbrah tähtiga rehkendämisega. Riigli tollõ rehkendämise man ei pruugi olla sama mis arvõga rehkendämise man. Näütüses a+b ei piä olõma kimmäle sama mis b+a. Tuu olõnõs tollõst, midä mi mõtlõmi a, b ja + all. Ku egäpääväeloh loemi, et 1+1=2, sõs näütüses arvoti protsessori jaos 1+1=0, a tollõh võrdusõh 1,0 ja + tähendäse veitse tõisi asjo ku egäpäävätseh eloh.
Kuis sa ülepää jõudsõt matõmaatika mano?
Mul olliva hää matõmaatikaoppaja: Võsumaa Luulõ (Vana-Koiola koolih) ja Kesseli Helju (Põlva keskkoolih). Nä opassiva mullõ rohkõmp, ku kooliprogrammih ette nättü, ja saadiva olümpiaatõlõ.
Päält tuu, et olõt matõmaatikaprohvesri, olõt pia kõgõ elo olnu võro liikmisega köüdet. Kost tull’ su huvi võro keele vasta?
Kost tulõ huvi süümise, juumisõ ja hingämise vasta? Võro kiil olõ-õi mullõ hobi, tä om osa täüsväärtüslikust elost.
Ti perre latsõ omma naanu edimädse keelenä kõnõlõma võro kiilt. Mille ti niimuudu otsustit ja kuis om lännü?
Mi es taha olla ummi suguvõsso perämädse võro keele kõnõlõja. Latsõ kõnõlõsõ võro kiilt väega häste. Ku ti näid trehvät, kõnõlgõ näidega julgõhe võro kiilt.
Ku kaet täämbädse päävä ello Vanal Võromaal, sis miä tege sullõ rõõmu, miä murõht?
Inemiisi jääse tah kõik aig veidembäs. A nuu, kiä perrä ommava jäänü, omma inämbüisi torõda ja tubli.
Minka sa parhilla tegelet?
Reisimi perrega autoga Õuruupat pite. Ku parasjago ei sõida, sõs avitami latsil koolitüüd tetä, et nä uma klassi latsist maaha ei jääsi. Põrõhõlla olõmi Kreekah. Ku Itaaliahe jovvami, sõs võimalusõ kõrral küsümi, kas itaallasõ espresso macchiato‘t armastasõ.
Midä sääne roitminõ ti perrele and?
Saami nätä, kuis tõisil maiõl eletäs, kaemi ilosit ja kuulsit kotussit, käümi välämaa sõprol küläh ja teemi muu hulgah mõnõ ettekandõ uma tüü kotsilõ. Ma kõnõli Tšehhih algõbrast, naasõl Triinul om plaanih Itaalia latsilõ kõnõlda pähnähäelmetsäist ja Juhaninimelidsest luukerest, kiä eläs Kütüoroh Lauritsa Leelo ja Piitre man.
Määndse omma su hobi?
Muusika (muu hulgah rahvamuusika) kõigih ummih vormõh: tands, laul, pillimäng.
Kõnõlõ lõpõtusõs üts hää nali.
Matõmaatikul pidi hää elo olõma: naasõlõ ütles, et om armukõsõ man, armukõsõlõ ütles, et om naasõ man, a esi istus raamatokogoh ja mugu integriir ja integriir.
Küsse Rahmani Jan
Laanõ Valdis korgidõ riigisaksu käest tiidüspreemiät vasta võtman. Pilt tiidüspreemijide üleandmisõ avvutallitusõ videost
