Aprilinali eläjäriigist
Oll’ illos varrakeväjäne aig. Lätsi lehetoimõndustõ tüüle ja kai kallõndrist, et õkva tulõ edimäne mahlakuud. Sis kirotõdi iks lehte edimädse aprili puhul egäsugumaidsi nal’ajuttõ ja ma sai arvo, et piäsi kah üte jutu kirotama.
Mõtligi vällä luu, miä sündü eläjäriigin, ja kõik tegeläse olli eläjä, ahvi ja tõõsõ. Miä sääl jutun täpsele toimu vai tetti, toda ei olõ mul inämb meelen, oll’ lihtsäle üts vällämõtõld jutukõnõ.
Lugõjidõ vastavõtt jutukõsõlõ oll’ sama kirriv nigu eläjäriik. Oll’ noid, kiä saiva arvu, et tego om nal’ajutuga, ja naari tuud. A oll’ säändsit lugõjit kah, kiä arvssi, et tego om mõistujutuga ja eläjide all mõtõldas tähtsit tegeläisi. Ja sis oll’ viil ütsjago noid lugõjit, kiä naksi mõtlõma ummi lemmikeläjide pääle.
Üts naanõ ütel’, et nii hää oll’ säänest juttu lukõ, et täl om kah koton suur ahv olnu. Ei tiiäki, kas timäl oll’gi periselt ahv koton olnu vai kõnõl’ tä kah väikutviisi mõistujuttu.
