Mahlakuu om jo teedä ku nal’akuu ja tollõ miildetulõtaminõ kulus iks kõgõ är. Mu nal’apäiv naas’ pääle joba urbõkuu perämädsel pääväl.
Olli õkva mõtõlnu, et võinu kinkagi kinä inemisega trehvädä ja jaloti tütre Lindaga kohvikulõ. Ja samma kohvikulõ astõ sisse kiränik Justin. Oi, Justin om anniga sõnnoluuja, a tä või ka laapsalõ perrä tetä esimuudu inemisetüüpe, helüsid, nägosid. Timäga kuun istmine om nigu näütlemisekunsti esi külgi uurminõ.
Kõnõlimi võro keelest, pinnest, tuttpütest ja tuust, et olli õkva sõnnikut tennü. «Odot, sõnnik, kas neo olõ-i suurõ sarviga eläjä, noh, sõnni,» ei olõ Justin hindä arvosaamisõn kimmäs. «Ei, mitte sõnni, a sõnnik – manure, sitt noh!» seletä ja lusti om hulga. Justin om jo Eestin kül umbõs 20 aastakka elänü, a väiku Ameerika aktsent ja arvosaamisõ omma täl iks man. Tä om rõõmsa, et es panõ umilõ tütrile Krööt nimes, muido es sutnu kiäki tuud vällä üteldä. Tä pidi arvada silmän Krõõta. Om jah rassõ nimi vällämaalasõlõ, vast ka saarlaisilõ ja hiidlaisilõ.
Et Justini edevanõmba omma Itaaliaga köüdedü, sis kõnõlimi ka Itaaliast, edevanõmbist, kombist ja kultuurist, nii et maa oll’ must. Namm-restorani menüün om meeledü Itaalia mõotuisiga valik, võta õnnõ ette ja proovi vällä üteldä ja lasõ laulva kõnnõpruuk vallalõ. Päält espresso macchiato saat säält terve itaalia keele tunni!
Nii kinä, et ma olõ-i ainsa, kinkal Võrol om vahepääl sääne tunnõ, nigu olnu ma tulnukas New Yorgin. Toda muidogi paikligõ meelest, selle et kahtlusõlda om Võro Kagu-Eesti pääliin ja kimmäle om kõigilõ tervüses ka esihindä üle naarda.
Ütspäiv tullimi Lindaga järve veerest ja üte vanaliina uulidsa nuka pääl trehvsi Karlat, kinkal om kõgõ toropill üle ola. Palssi täl sis pillile helü sisse puhku ja üle vana Võro liina kostu «Aleksandri valss», nii et külmävärinä juusksõva üle sälä. Arvada olli rõõmsa kõik Võro liina vanõmb jago, kõgõ naarunõ tädi Malle ja seokandi unõhtõt arhitektuuripärl Villa Olga, mink iin ilotsõsõ võrokeelidse grafiti.
Rohkõmb naaru, nall’a ja muusikat Võrolõ!
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit,
kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
