Täämbä saa 35-aastagadsõs odaviskamisõ Eesti rekordi miis Kirdi Magnus. Kirt, minkal om kandjit peris hulga – 130 –, om üte mõisa nimi. Tuu om Jõgeveste Helme kihlkunnan. 1826. aastaga hingelugõmisõn omma nime Kirt saanu Annuse Jaani poja Juhan ja Daniel Jaasikse talun. Nime Kirs om saanu Madi Tõnissõ poig Ermus Soolikse talun. Ummõtõ om tuusama Ermus uma perrega Helme keriguraamatin kah Kirt. Ka hingelugõmiisin muutus Ermusõ priinimi Kirdis: 1826 Kirs, 1834 Kirt ~ Kirst, 1850 Kirt. Perrenumbri, miä om edimält katõl perrel tõnõ-tõistmuudu, muutus samas. Arvada näid sõs ka iks peeti umavaihõl sugulaisis.
Jõgeveste priinimmi hulgan om mitmit kasvunimmi: Lagkritz, Marran, Noggen ‚nõgõs‘, Petersel, Pällin ‚pällün, koirohi‘. Muu hulgan omma ka päämidse puuvilä Ubbin, Birn, Liew ‚pluum‘. Tuuga köüdüssen tulõ mõtõ, et ku nimekujju Kirt om algusõn vaheldet ka nimekujjõga Kirs ja Kirst, sõs äkki tuu tähendäs kirssi? Sõna kirss tulõ saksa keelest (< Kirsche). Eesti murdist om kirja pant ka sõnakuju kirts (umastav käänüs kirsi). Tuu om külh Järvämaalt ja Juurust, a või olla ka laembalt tuntu olnu.
Viil om võimalik, et nimi tulõ sõnast kirts tähendüsen ‚korts, kibõr, nõnakirdsutaja‘, a tuu om Jõgeveste juhtumin veidemb usutav.
Kolmas võimalus om, et Kirdi nime varjantsõn om kõgõ alguperätsemb Kirst. Sõs ei tulõ taa vast sõnast kirst, a vanast inemisenimest, miä om sugulanõ Lõuna-Eesti Kärstnä nimmiga ja tulõ alambsaksa keele edenimest Kersten ~ Kirsten, saadu algnimest Christian.
Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän om Marja Kallasmaa kirutanu nimmist Kirs (596 kandjat), Kirss (431 kandjat) ja Kirsch (80 kandjat). Päämidselt tähendüsega ‚kirss‘, omma näide kiräpildi segi. Hingelugõmiisi perrä panti näid kokku 53 mõisan üle Eesti, kõgõ hariligumb nimekuju oll’ Kirs. Kirss oll’ õnnõ üten mõisan, a täämbäne Kirss om saadu nii algnimmist Kirs ku Kirsch. Kõgõ rohkõmb säändse nime pandmisõ mõisit oll’ Tartumaal (17) ja Saarõmaal (15). Võrumaal pant Kirs õnnõ Kiuma mõisan Põlva ja Rogosi mõisan Rõugõ kihlkunnan.
Nime tähendüse võimaluisis pakk Kallasmaa kolmõ sõnna ja kattõ mehe edenimme. Sõna omma kirss : kirsi ‚kirss‘, kirs : kirre ~ kirsi ‚kelts kelme‘ ja Saarõmaal kirs : kirre ‚kipõn’‘. Priinime Kirs alussõs või olla vinne mehenimi Kirsan, miä või tulla ni Kirillist ku Hrisanfist. Saksa muudu nime Kirsch alussõs või olla tuusama Christian, miä om ka alambsaksa Kirsteni alussõs.
Nimme Kirs võeti kats kõrda 1921. aastagal Narva kandin. Nimme Kirss võeti peris hulga eestistämisel: 60 kõrda. Sõs vahetõdi vällä nii nimmi Kirsch (12), Kirs, Kirschbaum ja Kirsh ku hulga muid nimmi. Ka nimme Kirs võeti eestistämisel 42 kõrda. Rohkõmb nimemuutmisi om sääl vannust nimmist Kirsch (6), Kirch (4) ja Kirck ~ Kirk (3).
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
