Seod nimme kand Eestin 138 inemist. Kuigi pantu viien paigan Eesti eri nukkõn, om nime kandjit selgele kõgõ rohkõmb Põlva ja Võru maakunnan.
Kanepi kihlkunnan panti perekunnanimi Kongo 1809. aastagal Erästvere mõisa Koigõra külä üte Kuldi talu pererahvalõ. Nime saaja olli Kuldi Hanni poja Jüri, Hans ja Aadam ummi perekundõga. Nime tähendüse kotussõ päält pakk huvvi hingelugõmiisi kiräpilt. 1816–1834 om sääl kirän Konks, a 1850 om ka hingelugõmisõn nimme parandõt: Kongo.
Marja Kallasmaa om uurnu tõisi Kongo nime pandmisõ kotussit. Tarvastun Uvve-Suislepän sai seo nime ütsik nuur naanõ ja nimi es lää arvada edesi. Virumaal Ereda mõisan pantu Kongo oll’ ildamb pruukmisõn Mäetagusõ mõisan.
Harjumaal Lehmja mõisan panti Kongo Kongu talu perrä. Nime saajat om kutsut suguvõsa perrä Kilingi, näütüses Kilingi Pärtli Mardi Jüri, a abiellumisõl 1807 om sama nuurmiis kirja pant ku Kongo Jürri.
Ma esi löüdse, et om viil ka tõnõ Harjumaa Kongo nimi, peri Hageri Ohulepä mõisast. Sääl panti Kangru talu perrerahvalõ Kongo. Kuigi priinimmi pandmisõ raamatust või hää tahtmisõ man vällä lukõ ka Korgo, om sama pere personaalraamatin iks Kongo, nii Hagerin ku ildamb Tal’nan.
Nime peritolu või olla köüdet eri sõnnuga. Kanepi nimega om inämb-vähämb kõik selge. Opõtaja Roth pandsõ küländ hulga nimmi asju perrä. Konk, omastav käänüs kongu vai kongo om lõunaeesti sõna, miä tähendäs konksi. Näütüses kaalpuiõl omma kongu, kohe otsa pangi võetas, ussõpiida seen omma kongu, mink pääl liigusõ ussõ hinge. Tuuperäst om Kanepi nimme ka varieerit kujul Konks.
Nimi Kongo või olla annõt ka inemise vällänägemise perrä, kas om kiäki kongun nõnaga vai hoit hinnäst muidu kõvõralõ.
Virumaa ja Harjumaa man või vällä tulla viil tuu, et kotussõnimi Kongu om annõt talulõ, miä lätt kuigimuudu kokku sääl tunnõdu sõnaga konk vai kong var’ualutsõ, väiku hõela huunõkõsõ tähendüsen. Täämbädse eesti keele sõna konku om kah midägi säänest. Lügänüsel om sõnna konk käänet umastavan `kongo. Lajalt tunnõtut sõnna kong om inämbäste käänet kongi. Lõuna-Eestin tuud sõnna huunõ tähendüsen tunnõt ei olõ, kuigina ka Põlvan ja Räpinäl säeti mehitside sülemä püüdmises puu otsa kong. Lõuna-Võrumaal pruugiti tuu tähendüsen sõnna kussal.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
