Urbõkuu 13. päävä Uman Lehen oll’ Säinasti Ene märgutus «Keeleväsümüs». Õkva tuulsamal pääväl oll’ meil Tal’nan võru keele kirändüslik kohvitarõ Kadrioru raamadukogun. Kuna mul oll’ lämmi Uma Leht üten, sis loi kokkutulnulõ rahvalõ tuu kirätükü ette. Lavva ümbre jäi väega vaiksõs…

Ku joba Võrumaal, mi imäkeele kodumaal, om rassõ võru keele pääl püssü, sis mis mi Tal’nan, nii-üldä võõran keelekeskkunnan piämi tegemä? Vastus om üts ja ainumas: kõnõlõma, kõnõlõma, kõnõlõma. Niikavva, kooni elät!

Meil Tal’na võru seltsin om uma imäkiil egäpääväne tüükiil, tuu om meil põhikirän kah seen. Kõrd aastagan, ku om arvuandmisõ- vai valimiskuunolõk, tulõ mul käügi päält peris pikkä eestikeelist tegevüsaruannõt võru keelen vällä üldä. Kaet eestikiilsit sõnnu (säändsenä piät tä ammõtlikku bürokraatiarita piten edesi minemä) ja sünkroontõlkõmassin ajun tege nä umakeelitses. Om paras pingutaminõ külh, a nii piät.

Tõtõstõ sündünü nal’alugu om tuu, et Sakala kultuuriseltse keskusõ (mi pesätämiskotus) pernaanõ Heli (esi om eestläne) ütskõrd mullõ vastas’ki võru keelen. Esi tä es panõ tuud edimält tähelegi, a ku ma ütli tälle, oll’ rõõm katõpuulnõ.

Om õigõ tuu Säinasti Ene mõtõ, et ku kiilt kõnõlõsõ vai avvustasõ tiidä-tunnõdu inemise, härgütäs tuu tõisigi kõnõlõma. Väega illus iinkuju oll’ president Karisõ Alari jutt Võro instituudi 30. hällüpäävä pidul.

Säälsaman pidul sai Säinasti Enelegi üldüs, et võrukõisi ütidse pidu ja muu kogunõmisõ, sõnavõtu ja muidu rõõmsa trehvämise ummiga avitasõ keeleväsümüsest üle saia.

Tuuperäst olõmi Tal’na võru seldsi suurkogudõlõ esinejis kutsnu õks tiidä-tunnõtuid Võrumaaga köüdetüid inemiisi. Ja nali ja naar omma kõgõ avvu seen.
Midä suurõmb om pitsüs mi kodukeelele, toda kimmämb piät olõma mi ütine rivi, et vasta saista väiku keele minemäpühksämisele!

Müürsepä Külli
Tal’na Võro seldsi päälik