Rassõl aol om õks löüdünü kuning, kes om inemiisile tüüd

paknu säändse as’a ehitamise iist, millel suurt mõtõt olõki-i

 
Ildaaigu saatsõ haridusministeeriüm vällä määrüse plaani «Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppe- ja kasvukeskkonnale».

Nelä leheküle pikkunõ plaan esi om küländki ontlik. No mis ma iks tuu kallal jürä, et säädüse perrä nakkas koolipäiv järgmädsest sügüsest pääle kell 9 – mis tuust, et ma seon as’an tõist miilt olõ. No ku pall’o aigu sul lätt, et pääle kellä käändmist suvõ- vai talvõaoga är harinõda? Nätäl vast, ja sõs nõsõt jäl kinäste vahtsõ ao pääle üles. Ma pelgä, et ku edeotsa omgi latsil hää miil, et saava kavvõmb maada, sõs õigõ pia harinõsõ nä õdagu kavvõmb netin pasma. A ku tiidläse ütlese, et nii om õigõ, sõs olkõ noh.

Nigu märgit, om plaan esi küländki ontlik. Sääne inämb-vähämb terve talopojamudsu perrä. Mõnõ vahtsõ sõnakõsõ iks opsõ säält kah: es olõ inne kuulnu kedägi ütlemän «bekerelli kuupmeetrin» vai «mikrosiiverti tunnin». Ku sa kah ei olõ naidõ sõnnoga kokko trehvänü, sõs ma või sinno hääst süämest harri: edimäne kõnõlõs tuust, ku pall’o radooni või tarõn olla, ja tõnõ gammakiirgusõst.

A meetrit sekondin – tuust ma saa väega häste arvu! Tuuga üteldäs, et klassiruumin ei või õhk kipõmbalõ liiku ku 0,21 meetrit sekondin. Nii et korpulentsemp daame nigu ma piät koolimaja pääl tassahill’okõistõ kõndma, muido lätt viil tuul ülearvu suurõs ja koolipidäjä – näütüses Kõva Kalvi – piät är seletämä, mille täl nii jämme oppaja ommava.

Ja tuuga ma kah väega nõun ei olõ, et ku sa uma latsõga pümmede mõtsa eläma läät ja tuu mõts om koolist kavvõmbal ku kolm kilomeetrit, sõs piät vald kaema, kuis su lats kuuli saa. Mu meelest ei olõ tuu õnnõ valla asi, tuu om veidükese iks latsõvanõmba asi kah. Katõ pääle vallaga tulõssi tuud arota ja märgota. A noh, targõmba pää ommava nii rehkendänü.

Viil kõrd: plaan om küländki ontlik. Neli lehekülge ja om arvu saia, midä om tahet üteldä.

A plaanilõ om handa köüdet 20 lehekülge seletüskirja. Ja tuu om nüüt külh üts arvusaamalda värk.

Kõgõpäält ei saa ma arvu, kelle jaos tuu tettü om.

Määrüsen sais:

(2) Maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, masinad ja ohtlikud seadmed peavad asuma õpilastele kättesaamatus kohas.

Seletüskirän sais:

Lõikes 2 on sätestatud, et maa-ala korrashoiuks kasutatavad tööriistad, masinad ja ohtlikud seadmed peavad asuma õpilastele kättesaamatus kohas.

Kuna erinevad tööriistad võivad olla lastele ohtlikud, on nõutud laste ligipääsu piiramine nimetatud tööriistadele ja seadmetele. Silmas on peetud erinevad tööriistu, mida kasutatakse näiteks territooriumi korrashoiuks (muruniidukid, lehepuhurid jms).

Kellele om vaia ütte ja samma asja kats, esiki kolm kõrda ümbre üteldä? A seletüskirän üteldäs! Tuu sõnavatu arvõl lätt seletüskiri põhijutust joba kats-kolm kõrda pikembäs ja ka küländ väsütäjäs. A ku sa hinnäst kokko võtat ja sõnavatust läbi pressit, saat arvu, et mõnõ kotusõ pääl om seletüskirä tegijil õkva kõvõmb huug pääle tullu.

Nä kirotasõ:

* Aknõ piät olõma tettü nii, et latsõ näid vallalõ es saanu tetä. Et nii om kimmämb, latsõ ommava ummõtõgi koolin suurõmba ao umast pääväst ja sõs piät kõik väega kimmäs olõma. Aknõ vallategemine om ülepää aost ja arust, vaia om elektri päält ventilatsiooni (loomulik õhuvahetus ei ole sisekliima tagamiseks asutustes ega koolis tänapäevane lahendus).

* Moro piät olõma niidet nii, et lats kinni es jäänü-sadanu ja puuk es saanu moro sisse pessä tetä, a tõsõlt puult ei või olla nii är niidet kah, et ku lats maaha satas, sis hinnäst är lüü. Et nii om kimmämb, latsõ ommava ummõtõgi koolin suurõmba ao umast pääväst ja…

* Treppel piät olõma käsipuu katõl puul. Et nii om kimmämb, latsõ ommava ummõtõgi…

* Trepi edimäne ja viimäne astõ piät olõma är märgit. Et nii om kimmämb…

* Saina, ussõ, trepi ja põrmandu ei või hilgada. Et nii om kimmämb…

Ja nii edesi.

Ku ma taad kõkkõ loi, tull’ mul tunnõ, et kooli ommava saadanast, lõksõ täüs ja kõik kooliga köüdedü suurõ inemise poolõarulidsõ sadisti. Et ku lats ütskõrd koolist päses, sõs või tälle jo puhtalt tuu iist medäli rinda panda, et tä säält eloga vällä tull’.

Ku rahvusringhääling haridusministeeriümi pressiesindäjä käest küsse, mille säändse punkti ommava sisse kirotõdu, kas kongi om mõni konkreetne hädä kah olnu, aiõ tuu õnnõ tsõõrikut mulli.

Õigõ mitmõn paigan ilma pääl om rassõl ja vaesõl aol löüdünü määnegi kuning vai miis, kes om umilõ inemiisile tüüd ja palka paknu säändse as’a ehitamise iist, millel väega suurt mõtõt olõki õi. Nii lassõ Karl IV Prahadõ nällämüürü tetä ja eski Vana-Vigala mõisnik om lasknu talupoigõl nällämüürü ehitä. Ma mõtlõ, et haridusministeeriümin om prõlla vast kah sääne sais: pääasi, et inemise midägigi tegevä – kuis sa muidu näile palka massat…

Mustmaa Ulvi, koolioppaja

Mustmaa Ulvi. Rahmani Jani pilt