Mi perre gümnaasiuminoorõ olli päähä võtnu, et tulnu tetä üts vällämaareis. Et olnu vaia kävvü üts päiv Saksamaa pääliinan Berliinin ja pääle tuu viil kaia, kuis om elo Poolamaal. Nii es jää vanõmbil kah muud üle, ku jaaniaol tõõsõ tegemise kõrvalõ jättä ja autonõna Poolamaa poolõ säädi. Tan omma mõnõ tähelepanõgi, miä kipõ ja sõitu täüs reisi päält miilde jäivä.
***
Noilõ, kinkalõ autoga sõita miildüs, või Poolamaalõ sõitmist soovita külh. Hädä om muidogi tuu, et tii om pikk ja ütest paigast tõistõ jõudmisõs kulus terve päiv, a kipõtiikultuur om peris põnnõv. Leedust Kaunasõ liina kandist kooni Poolamaa lõpuni omma kipõtii valmis saanu ja saat rahumeeli 120–140 kilomiitret tunnin edesi laskõ. Kipõtii pääl tegünese uma säädüse, et kiä kedä piät müüdä laskma ja määne sõidukibõhus valli. Suurõn plaanin om kolmõ sorti sõitjit: nuu, kiä sõitva märgi perrä, nuu, kiä 10 kilomiitret tunnin kipõmbalõ, heegeldäden niimuudu kõik aig tõisist müüdä, ja sis viil nuu, kiä kostki kipõstõ sälä taadõ ilmusõ ja sis jäl sama kipõstõ iist är kaosõ. Pruuvsõ uma sõitmisõga olla keskmäidsi siän, pikä tii pääl om tuu kõgõ kavalamb, ei tulõ uni pääle.
***
Poola om põnnõv maa. Sääl om uma raha, miä om umbõs neli kõrda nõrgõmb ku euro, a tuud rahha füüsilidselt vaia ei lää, selle et egäl puul saa kaardiga massa. Inemise omma sõbraligu, a ei mõista tihtipääle inglüse kiilt. Tuust olõ-i väega hätä, selle et nä saava peris häste võro keelest kah arvo. Näütüses küsse üte kalamehe käest, kas kalla om, ja timä vastas’ noogutõn: «Kalla om!» Perän mi tsipa vaidlimi latsiga, et äkki tä vastas’ «halloo», a mis sääl lõpus vaiht om. Poodist saimi kõik tarviligu kraami kätte. Ku vaia, tull’ näpuga näüdädä, a vussi midägi es lää. Hinna olli Poolan vast tsipa madalamba ku meil.
Kats üüd ollimi kõgõ perämädsen Poola liinan vasta Saksamaa piiri – Slubicen. Väiku suurõ turuga rahulik ja armsa liinakõnõ, kon sai mõnõ maja moro pääl hanni kah nätä.
***
Saksamaad lätsimi kaema ütistranspordi abiga. Jalotimi umast hotellist 5 kilomiitret Oderiviirse Frankfurdi raudtiijaama ja sõidimi säält rongiga Berliini. Kõkkõ tiid rong es sõida, osa raudtiist oll’ remondin ja tuu vaih tull’ bussiga sõita. A kuigimuudu saimi toimõ.
Üts asi hiidüt’ Saksamaalõ jõudõn är külh: olõs nigu aon tagasi lännü. Ida-Saksamaa, inneskine DDR, oll’ iks viil mitmõn paigan tunda. Näütüses olli mitmõn liinan alalõ Karl Marxi uulidsa, rongijaama kundõteenindüst ilosti sildi, et «Taa ei olõ reisibüroo» ja «Naa tooli ei olõ mõtõldu rongi uutmisõs». Teedüsse keerolidsõ ümbreistmise kotsilõ saimi kätte viil tõõsõ kõrraga ja sis kah tõrõldi, et ammõdiveli om joba kõkkõ seletänü. Nii et jah, kontrast mi maa ja Poolaga om Ida-Saksamaal tävveste olõman ja mu jaos oll’ tuu peris uutmalda rännäk tagasi Nõvvokogo ao poolõ.
***
Berliin om suurliin, kohe karvadsõ ja sulõlidsõ egäst ilma otsast kokko tulõva. Mi saimi uma väiku aoga patsiiri Unter den Lindeni uulidsa pääl, kon ka kuulsa Brandenburgi värehti. Oll’ egäsugumaidsi usukuulutajit, kongi lähkül vist protestiti minkagi vasta, egäl juhtumisõl olli politseid kõik kotussõ täüs. Turistõ kõrval jäivä silmä pinke pääl magaja ja pudõlikorjaja. Meil es olõ kimmäst plaani, kohe minnä ja midä kaia, tuuperäst pagõsimi päält väikut jalotust ja kebäbisüümist säält kipõstõ är.
***
Tagasitii pääl otsustimi massuliidsist teiest kõrvalõ hoita ja saimi niimuudu Poola väikuist liinust läbi sõita. Trehvsimi müüdä sõitma suurõst Jeesusõ kujost Swiebodzinin. Vähämbide teie pääl tull’ ette inämb tiiremonti ja muud säänest, miä aigu võtsõ, a tuuiist kullu autokütüst kah veidemb. Muusiän, diislikütüst mass võtta Eestist, tan om taa peris hulga odavamb ku muialpuul.
Muidogi väsüt’ autoroolin puhkaminõ tsipa är kah, a võõra maa saiva nättüs ja üts esieräline reis jäl läbi tettüs.
Rahmani Jan
Berliini liina Brandenburgi värehti. Rahmani Elo pilt
Suur Jeesusõ kujo Swiebodzini liinan Poolamaal. Rahmani Elo pilt
Hani ja muu tarvilinõ kraam Slubicen üte moro pääl. Rahmani Elo pilt
