PääleKu uma latsõ väiku olli, lätsi latsiaida meditsiiniões, et näile kotust saia. Olle 1980. aasta. Õe palk olle 60 ja kasvatajal 85 ruublit. Ku olli paar aastat är tüütänü, naksiva tõsõ tüülise ajama, et minku ma kuuli ja opku kasvatajas, sis saa rohkõmb palka.
Nii ma sis lätsigi Tal’na pedagoogilidsõ kooli kavvõstopmistõ innekooli kasvatusõ ala pääle. Egä kuu pidit kimmä päävä kohal käümä. Muul aol tulli kododsõ tüü postiga kuuli saata. Sis viil arvutit es olõ ja telehvonõ oll’ kah veidü, mobiilist kõnõlõmalda. Uulidsa pääl olli telehvoniputka, kost sait kõlista, 2 kopkast minot. Koolin käve kolm aastat, sis sai must latsiaiakasvataja. Tollõn koolin opsõ ma väega pall’o tuud, kuis kässiga asjo tetä.
Tüü oll’ joba suurõmbidõ latsiga, kes naksi pia kuuli minemä. Näile sai opatus lugõmist ja rehkendämist. A tuu oll’ näide jaos rohkõmb päälesunnit tegemine. Parõmba meelega miildü näile luumistüü.
Kül mi sis joonistimi, värvemi ja kliipsemi egäsugutsit asju. Opõmi lihtsämbät kudamist ja heegeldämist kah. A kõgõ huvitavamb oll’ siiditrükk. Tuujaos oll’ vaia võtta guassvärv ja segädä PVA-liimiga segi. Ja nii mitmit värve. Tuu seguga sai rõiva (esieränis siididse) pääle tsehkendä nii kirju ku pilte. Nii sai valmis hulga värviliidsi sallõ, rätte ja linikit.
Latsiaian oll’ suur saal kah, kon mi kävemi muusigakasvatajaga kuun latsilõ laulõ ja tandsõ oppaman. Latsiga oll’ hää toimõnda. Nä olli nii vallalidsõ meelega ja häätahtligu ja saiva mullõ sama armsas ku uma latsõ.
Ku olli puultõist aastat kasvataja olnu, nõstõti meditsiiniõe palk kah 85 ruubli pääle. Umil latsil sai kah latsiaiaaig läbi ja ma lätsi tagasi tüüle suurdõ meditsiini.
Urmi Aili
Pensionär Urmi Aili kirotas, et läbi terve elo om tedä saatnu tüü. Kül tull’ varahadsõn latsõpõlvõn aiavillä
kitsku ja lehmi kar’ata, kolhoosipõllu pääl kõblada ja kar’alauda man hainu küünü aia.
A tan om juttu noist suurõpõlvõ ammõtiist, midä tä om opnu vai kon tüütänü.
