Vana-Võromaa suidsusannu kuuntüükogo iistvõtmisõl alostõdi seo kevväi suidsusannu kokkolugõmist. Plaanin om kokko lukõ kõik suidsusanna ja uuri sannakombidõ kotsilõ nii Vanal Võromaal ku terven Eestin.

Suvitsõs käänüpääväs oll’ tiidmist korjunu jo 500 suidsusanna kotsilõ. Perimüseuurja Võro instituudist omma jõudnu üle kaia pia nelläsaa sanna kotsilõ tulnu teedüse ja pildi.

Prõllatsõs korjunu teedüs näütäs, et suidsusannu om kõgõ inämb Vanal Võromaal ja tan lähkün, mujjal Eestin om näid harvõmbalt. Silmä jääs vahtsidõ suidsusannu hulk. Viimädse põlvkunna joosul om vahtsõst ehitet vai vannust ümbre ehitet 120 suidsusanna, noist poolõ omma ehitedü viimädse kümne aasta joosul. Vanõmbit ku 100 aastat om saman hulgan ku vahtsit ja inämbüs korgõ vannusõga sannu omma täämbä kah pruugin. Läbi egäsugutsidõ aigõ omma perre ummi suidsusannu kõrran hoitnu ja üten tuuga omma sannakombõ kah avvu seen.

Suidsusannu kokkolugõminõ käü edesi. Egä sannaumanik saa tollõ man üten avita, ku täüt nutiktelefooni vai puutriga är e-vastamislehe. Teedüst löüd veebilehe savvusann.ee päält, sääl om videojuhatus kah abis. Õkvatii savvusannu lugõmisõ vastamislehe mano: savvusann.ee/loendus

UL

Vahtsõnõ savvusann Saarõmaal sai valmis timahava lehekuun. Ehitivä meistrimehe Vanalt Võromaalt.