Politsei katõkaupa patrullin
Ku ma 1971. aastal Soomõn käve, näi sääl harinõmada asja: politsei kõndsõ uulidsa pääl katõkaupa. Tuu es jää ütsindä mullõ silmä, kuuli, kuis kats turismigrupi naist toda asja umavahel kõva helüga aroti. Nä jõudsõva uma jutuga vällä sinnä, et politsei piät vast katõkaupa käümä tuuperäst, et üts mõist kirota, tõõnõ lukõ.
Samal aol oll’ meil (ja ku joba meil, sis mille mitte ka Soomõn) hariduskõrd muutunu: põhiharidus oll’ lännü inneskidse säitsme aasta päält katsa aasta pääle. Naisi jutt läts’ki edesi haridussüstemi pääle, et mille piät nakkama aasta kavvõmb opma ku varrampa. Lõpus jõudsõva naasõ arvosaamisõlõ, et tuu lisa-aastaga manopandminõ om iks väega õigõ asi. Et vast saa vahtsõ kõrraga põhikoolin selges nii lugõminõ ku kirotaminõ ja ei piä Soomõ politsei kah inämb uulidsa pääl katõkaupa patrullin käümä.
