Tättari Andre om Võromaa juuriga puutritiidläne, kiä tekk’ uma doktoritüü tuust, kuis opata massinalõ võro keele ja tõisi soomõ-ugri kiili tõlkmist. Tä kõnõl’ Umalõ Lehele lähkümbält tuust, kuis tä säändse keeletehnoloogia mano jõudsõ ja mis tedä võro juuri man kõgõ inämb mõotas.
Sann om elo alus
Sündümise perrä om Andre peri Valga liinast, a imä ja esä sinnä lännü Taheva, Harglõ ja Mõnistõ kandist. Inämbüs suvvi sai kah oltus Harglõn, kon käüti egä suvi tüüd tegemän ja maaello elämän, senikavva, ku kodo saadi puutri. Sis inämb nii väega maalõ mängmä es kisu ja inämb es käüdä. Samal aol omma iks alalõ mõnõ kombõ ja elämise viis – kuis hinnatas seenen käümist, esi vihategemist ja jaanipäivi. Kimmäle pidä Andre Võrumaa sugulaisi hindäsugutsõs ja suurõmbas mõotajas. Põh’a-Eesti inemise ollõv õkva väega tõistmuudu, kasvai uma olõgi poolõst ja sannaarmastusõ puudusõ peräst. Sannast pidä tä väega ja üts elo kõgõ edimäne mälestüs om Harglõst vanast sannast, kon latsõ aeti ülemädse astmõ pääle istma, samal aol kei ederuumin pliidi pääl sitigumahl, miä aiõ hääd hõngu. Elo edimäne mälestüs oll’ kah väega lihtsä. «Mäletä, et istsõ lava pääl ja mõtli, et umbõ lämmi om,» kõnõlõs tä.
Tsihi löüdmine
12 aastakka Valgan koolin käümist herät’ suurõ huvi reaalainidõ vasta ja füüsigaolümpiaadil käümine vei ülikuuli füüsikat opma. Läts’ puul aastat müüdä, kooni jõudse peräle, et võinu hoobis IT pääle minnä. «Edimädsel semestril pidi üten ainõn tegemä edimädse programmiirmisülesandõ ja õkva ku ma näi, kuis tuu tüütäs ja tuuga nakkama sai, lätsi hoobis puutritiidüst opma,» tulõtas Andre miilde aigu, ku koodikudaminõ es olõ viil nii lakja lännü tiidmine.
Arvuditiidüse mant keeletehnoloogia mano jõudminõ oll’ kah andsak tii: ku edimädsel kursusõl kõnõldi tsihtest, midä om võimalik uuri, sis keeletehnoloogia paistu noist kõgõ igävämb, esieränis ku esi väega keeleinemine ei olõ. Tuu muutu sis, ku magistrin pidi massinoppusõ ainõn hindama tõlkmisprogrammõ tüüd. «Ma võti tuu ette, selle et ainõ oll’ maru rassõ ja lisapunktõ sai tuu iist, ku määndsegi projekti tiit. A tull’ nii hää tüü, et tuust sai eski artikli.» Edespite sai massintõlkõst Andre magistritüü teema ja akadeemiä miildü kah väega, nii et sai doktorantuur ette võetus. «Imä-esä ütlivä, et olõt tark poiss, mine proovi õnnõ,» nimmas tä vanõmbidõ tukõ. Päält tuu oll’ akadeemiäelo muud muudu kah kasulik: sai reisi, maailma nätä ja tetä asju tehnoloogiaga, midä muidu viil es pruugita.
Süäme perrä tett tüü
Massintõlkõ teema man nakas’ Andret väega huvitama just tuu, kuis väikeisi kiili tõlki. Tuust sai doktoritüü teema – väikeisi resurssõga kiili massintõlgõ. Kuigi edimält oll’ mõtõld päämädselt eesti kiilt, sis pia sai tuu tetä viil väikumbas võro keele ja tõisi soomõ-ugri kiili tõlkmisõs. Säändsit lähkeisi sugulaskiili saa massinalõ tõlkmisõ oppamisõ man häste pruuki, lausõ tegemisest ja grammatikast om parõmb arvo saia ja lihtsämb om löüdä noid tekste, miä omma mõlõmban keelen olõman ja saa massinalõ kätte anda. Sääne projekt sarnatsidõ kiili tõlkmisõ programmist om tiidüsilman iinkujos saanu, tuud om proovit näütüses Hawaii kiili pääl.
Projekti vidä Tarto Ülikoolin Fišeli Mark ja üts tsiht om tuu kah, et väikeisi kiili jaos seo projekt ja tõlkmissüstemi saanu avaligus. Andre pandsõ tõisi tudõngidõ abiga programmi eesti, soomõ, võro keele ja kats saami kiilt, selle et kõik pruukva ladina tähistüt ja näide kottalõ oll’ juttõ löüdä. Nüüd tüütäs tüürühm as’aga viil edesi ja manu om pant tõisi soomõ-ugri kiili. Kuigi kõik miiskunnan omma puutritiidläse, om näil väega suur huvi soomõ-ugri kiili vasta ja mõni om esi kah mõnõ soomõ-ugri rahva siäst.
Võro kiil puutrin
Tuu, et võro kiil kah mängu võtta, oll’ tävveste Andre hindä süämeasi. Võro kiil om timä jaos kõik aig olnu tähtsä vanaimä ja vanaesä kiil, a imä ja esä tuud kunagi timägä es kõnõla ja kiil peris selges es saa. «Doktorioppusõ aol võti ülikoolin viil võro keele kursust. Võti uma naasõ kah üten, a tä om Jõgõvalt ja täl oll’ iks hulga rassõmb ku mul. A grammatikast sai tuu pääle inämb aimu ja oll’ kasulik.» Uma latsõga taht tä külh inämb võro kiilt pruuki ja tuud kuigimuudu latsõlõ näüdädä.
Inämbüs ümbrepandmisõ alusõs olnuid tekste olli soomõ ja eesti keelen, a kolmanda kotussõ pääl ummi matõrjalõ poolõst omgi võro kiil. Pruuki sai ossa Uma Lehe tekstest ja võrokeelitsest Vikipeediäst, manu panti mõnõ raamadu ja näütüses põhisäädüs, et massin saanu arvo, miä tuu võro kiil om. Rassõs tekk’ as’a tuu, ku mõnõn jutun es olõ pruugitu q-tähte ega üttegi märki kakkõhelü ja mitmusõ märkmises. Massin lihtsähe ei saa sis sukugi arvo, kuis sõnaga piät ümbre käümä.
Suurõ ilma huvi om raha
Neurotõlkõ leht om nüüd tükk aigu pruukmisõn olnu ja pruukjilõ väega kasulik. Samal aol ei olõ ei eesti ega võro kiil nii suurõ, et mõnõlõ suurõlõ firmalõ huvvi pakku, selle et rahha toonu tuu sisse väega veidü. «Tuu, et näütüses Google’i tõlgõ olnu võro keelen, saanu võimaligus õnnõ sis, ku sääl tüütänü mõni herksä soomõ-ugri aktivist,» märk Andre. Parhilla om tä esi kah tiidüstüüst ja tõlkõarõndusõst edesi liiknu, selle et akadeemiäraha iist elä-i väega häste är. Ku majalain mastu, saa jäl tagasi tulla kodokeele pästmise mano. Senikavva saa egä võrokõnõ üten avita toolõ, et internetin löüdünü inämb võrokeelist teksti, midä saa nätä ja massinilõ oppamisõs pruuki: egäüts võinu näütüses kirota võro Vikipeediäle mõnõ artikli.
Saarõ Hipp
Tättari Andre Tarto Ülikooli puutritiidüse majan. Saarõ Hipõ pilt
