Aastit es käü ma suvõl ütelgi festivalil, ku jättä kõrvalõ folkloorifestival vai vahtsõnõ bassifestival Võrol, selle et kodoliinan mõnõst ettevõtmisõst ossavõtminõ ei olõ mu meelest festivalil käümine. Festival om iks sis, ku läät paigast paika, lava mant lava mano ja panõt kongi küle kah maaha, olkõ sis telgin vai apartmendin.
A no timahava: käve Haapsalun dþässifestivalil ja lää Narva vabahusõfestivalilõ. Kai huvi peräst kultuurikavvu, kas mullõ õnnõ tunnus nii, et ümbretsõõri om maru pall’o festivalõ: latsifestival, tantrafestival, arvamisfestival. Kõik kandi omma festivalõ täüs, egäleütele jakkus. Minevä nätäl oll’ Harjumaal naisi hääolofestival ja Saarõmaal hingefestival, a seo nädälilõpp tulõ Tal’nan näütüses Kanamaja festival. Festivalisuvi jakkus, juhhuu!
Kabuna Kaile
Uma Lehe suvõtoimõndaja
