Olõ latsõst pääle sporti vahtnu ja inämb peris vallalõ tuust ei saaki. Timahavvanõ suvi om paknu musugutsõlõ gurmaanilõ sporti või-olla hariligust veidemb. Olümpiät olõ-i ja kergejõustiklaisi maailmameistrivõistlusõ omma viil kavvõn, korvpalli Euruupa meistrivõistlusõ niisamatõ. Märkse peräkõrd vällä, et naasõ mängvä hainakuul Sveitsin jalkan Euruupa meistretiitli pääle ja tuud näüdätäs telekan kah.
Ma es olõ ilmangi varõmb niipall’o kaenu tuud, kuis naasõ jalkat mängvä. Ku uma sõsar nakas’ aoviidüsses poja kõrvalt mängmä, sõs ma noid mänge jo kaeman es käü. Sõsarapoja mängu olõ käünü kaeman. A sõsar jäi kaemalda. Nüüd kai telekast, kuis naasõ omma perädü himoga platsi pääl. Piät ütlemä, et väretiid lüüdi inämb, ku mehe noid lüvvä mõistva. Ja tõsõ võistkunna mängu tapmist oll’ perädü veidü. Mehekese muud ei tiiki, ku tapva vastatsidõ mänguplaani. Ja tuu, et naasõ ommava hulga mängulidsõmba, pand näile üten elämä.
Värtevahi ommava naisi hulgan parõmba, ku ma olõ seeni ette kujutanu: är kor’ati peris kõvvu pommlüüke. Saman lüüdi väretiid sisse 20–25 miitre päält. Näi säändsit pommõ, et esi ma joht ei olõs noid kaitsa sutnu. Vastatsilõ tetti kunstligult sulusaisu ja nätä võisõ kõkkõ muud kah. Nii et ma saa peris häste arvu, mille naisijalka om perädü popis lännü. Sääl om veidemb pragmaatilist miilt ja inämb mänguillu.
Ja päältkaejit oll’ staadioni pääl 30 000 ümbre. Tuu om Sveitsi kotsilõ küländ kõva nummõr.
Finaali jõudsõva hispaanlasõ ja ingläse, noil mõlõmbil ommava naasõ päätreeneri kah. Tähendäs, et naasõ mõistva tuud mängu egäl tasandil, ka tuud, kuis võistkunnast viimäne kätte saia. Ja kohtumõistjis olli õnnõ naasõ. Jalgpallistuudion istsõ eestläisi parõmba as’atundja ja nuu kõik olli naasõ. Õnnõ kommõntiirjidõ putkan istsõ mõnikõrd üts miis ka naasõ kõrval. Tuu kokko om üts hoobis tõistmuudu pilt jalkasuvõst. Ja mehekese ommava esi süüdü tollõn, et päältkaejidõ huvi om hulga är käändnü naisi pääle.
Ku mehe mängvä, sõs kõnõldas õks tuust kah, ku pall’o nä palka saava. Nüüd tulõ vällä, et edimädse naasõ saava kah joba aastapalgas ligi miljon eurot. Ega tuud veidü olõ-i, a viil om hulga maad minnä, et olõssi miisstaarõga võrdnõ.
Puulfinaalin näüdäs’ hispaanlaisi Aitana Bonmati, mille tälle mastas miljon üte aasta palgas. Täl oll’ kõik aig kats sakslast man, a tä löüdse õks terävä nuka alt üte mulgu ja tsusas’ säält posti kõrvalõ. 113 minutit oll’ mängitü, a täl oll’ õks viil niipall’u värskit olõkit, et mängu ainumanõ pall võrku lüvvä. Bonmati oll’ viil mõni nätäl varramba meningiidiga sängün. Ja nüüd jõudsõ juuskõ 120 minutit. Tä om õks uma suurõ palga vällä tiinnü. Finaalin avit’ Bonmati edimädse väreti lüvvä ingläisile, a rohkõmb es lasta. Hispaania pruuvsõ terve mängu ja viil lisaaol kah, a sõs tull’ penaltilüümine ja nii tuu Inglüsmaa näist jaku sai.
Süä oll’ õks hispaanlaisi puult, a lõpus tapõti näide illus mäng är. Naasõ ommava opnu mehekeisi mant, kuis tiitlit võita. Ja tuu olõ-i egä kõrd illus kaia. Ja ku Inglüse mehekese tiitlit kodu tuvva ei mõista, sõs naasõ ommava tuun as’an pall’o kimmämbä. Nüüd om uuta, et ingläisi siän nakkas mõni naanõ suurõmbat palka tiinmä.
Jalkan es saa eestläisile pässä hoita, mi preilna viil ei mängi säändsel tasõmõl. Inne tulõ ingläisi hollandlannast päälik provva Sarina Wiegman eestläisi triinmä meelütä. Tuu provva om meistres tüürnü nii hollandlasõ ku ingläse, asi tuu mi võistkunnaga samma tetä…
Suurõ vutikaemisõ man tohe-i hinnäst är unõta. Viisori iin võit jo uma tagaotsa lajas istu. Olõ võtnu seo suvi keskmädse tütre üten ja lännü Pärnu jõõ viirde. Tütär tege joba kats minutit planku ja üte minudi jõud tä rippu lõvvatõmbamisõ kangi küllen. Tuu om sõs esä ja tütre kvaliteetaig. Hää, ku saat tütärd süämest kittä. Perän hüppämi purdõ päält jõkkõ. A seo suvõ plaan om vanõmba tütre jõõ viirde meelütämine. Paar kõrda om tuu meil vällä kah tulnu.
Jalkan mitte, a vehklemisen sai külh umilõ üten ellä. Lehis ja Embrich tõiva kats medälit kodu. Ja Tänak om naanu jälkinä kõvva autuga võiki sõitma. Tuud näüdätäs telekan. Ja ku tütär tuu kaemisõ manu ütles, et läämi jõõ viirde, sõs tulõ minnä. Ja tulõ olla rõõmsa, et lats hoolitsõs esä tervüse iist.
Muiduki om viil puiõ lõikaminõ ja lahkminõ, miä avitas vormin hoita. Tuud ei olõ viil peris är keelet, a tuud tulõ ilma tütre abilda tetä. Nii om lihtsämb ja egä kõik tan ilman ei olõki miiskunnatüü. Om umaette toimõndamisõ pääle kah vaia mõtõlda. Seo mul piä ainumanõ kotus, kon saa mõtõlda, et olõ perädü kõva miis ja lahu viil kirvõga puid. Tõisil ommava joba massina puid lahkman ja spordiklubi kaardikõsõ tuud edesiminekit tasa tegemän.
Soovi kõigilõ ilosat suvvõ ja hääd korilushuuao jakku!
Pulga Joel,
võrokõnõ Pärnumaalt
