KOMMÕNTAAR • Mõnikõrd om kavval niiüteldä kastist vällä mõtõlda. 20. põimukuul peetü Võro laulupido kõrraldaja niimuudu teiväki: päältkaeja üten lauljidõga es olõki laululava man, a jaloti liina pite.
Kunagi kiäki kongi kirot’, et tippkoka omma naanu vanna kombõperist süüki paksõ kapstit lakja võtma ja andva ku piinüt pidosüüki ette keedetüid kapstit, kruupõ ja lihatükke eräle üte taldregu pääl. Niimuudu saa näüdädä, et tuu om nigu määnegi vahtsõnõ süük, a tego om iks vanno häie paksõ kapstidõga.
Ka timahavanõ jalotuskäügi-laulupido oll’ niimuudu tükes valla võet: laulupidorongkäügi asõmõl olli astmisõjupikõsõ ütest kontsõrdipaigast tõistõ, kooriliike vaeldumisõ täütmise asõmõl oll’ jalotamisõ aigu rahvalaul, laululava asõmõl mitmõsugumadsõ trepi ja muu paiga mitmõl puul liinan. Laulupidorahva jaos vast tsipa harinõmada, a ummõhtõ andsõ kõik kokko kõrraligu laulupidotundõ, päält tuu es väsütä ja es kisu igäväs kah, nigu üten paigan ollõn vahepääl või juhtuda. Lisas oll’ hariligust laulupidost kõvastõ inämb tunda olg-ola-tunnõt, ja miä ei olõ kah veidemb tähtsä, sai parõmbalõ nätä, kiä midä sälgä vai jalga om pandnu. Tuust perämädsest sääne tähelepandminõ, et Võro noorõmbalõ kultuurirahvalõ miildüs jalan valgit tossõ kanda.
Kontsõrdikava oll’ häste läbi mõtõld, laulõti timahavatsõl suurõl laulupidol olnuid laulõ. Päält laulmisõ sai kullõlda tsipa pikembät puhkpillijako kah. A mu jaos oll’ kõgõ mõosamb tuu, miä sündü jalotamisõ aigu ütest kontsõrdipaigast tõistõ. Kaika koori rahvas Roose Celia iistvõtmisõl laulsõ rahvalaulu ja egäüts, kiä tahtsõ, sai kinäste üten laulda. Celia esi om hää perimüsetundja ja -kandja, nii sutsõ tä laululõ vahtsit rito mano laulda õkva niikavva, ku oll’ vaia. Niimuudu tull’ pääle tunnõ, et laul sünnüs õkva tan ja parhilla ja egäüts om vahtsõ laulu sündümise man osalinõ.
Üts süämeheminejä momment oll’ viil: sugulaisi iistvidämisel tetti vallalõ avvostamispink pikäaolidsõlõ kultuurividäjäle Kudu Ilmarilõ. Ilmar esi tuud es tiiä ja ku tä pinki kaema tuudi, tõiva timä liigutuspisara vii silmä kõigilõ pidoliidsilõ.
Rahmani Jan
Naisikoori Võro gümnaasiumi hoovi pääl. Juhatamist sääd Aropi Erja, kõnõlõs pääväjuht Käose Karel, klavõri takan istus Kattai Kaari (kats perämäst valgidõ tossõga). Noodilehte käänd jalotuskontsõrdi iistvidäjä Otsari Silja. Rahmani Elo pilt
