Süküskuu kõgõ suurõmb sündmüs om iks kooliaasta alostus. Seo tuu herevüst noilõ, kiä õkvalt nakkasõ kooliga köüdüssit luuma, a egäl juhul midägi vahtsõt noilõ kah, kiä omma joba aastit kooliga köüdedü. Uma Leht uursõgi Võro Kreutzwaldi kooli juhi KARU TAAVI käest, kuis kooliaasta om käümä lännü ja midä vahtsõt hindäga üten toonu.
* * *
Mis uudist om seol süküskuul Võro maakunna kõgõ suurõmban koolin?
Kõgõ suurõmb muutus seon opiaastan om meil ja Võro Keskliina koolin kah koolipäävä alostusõ illatsõmbas toukaminõ. Kõnõldu om seost aastit ministeeriümin, liinavalitsusõn ja mi majan kah, a nüüd sai asi ette võetus.
Mille om parõmb alosta koolipäivä ildamba – kell 9?
Uurmisõ näütäse, tiidläisi kaeminõ om sääne, et varateismeliisi ja teismeliisi jaos om parõmb, loomulikumb, ku koolipäiv nakkas pääle ildamba. Seo om parõmb, ku rehkendä näide bioloogilist pääväs valmisolõkit. Ma saa arvu, et liinakoolõn om seod muutust lihtsämb ello viiä ku maapiirkunnan, kon tulõ pall’o mõtõlda transpordi kõrraldamisõ pääle inne ja pääle kuuli. Nii otsustimi Võro Keskliina kooliga, et teemi seo muutmisõ är. Aasta peräst piäs seo siski käüki minemä kõgõn Eestin.
Ku ma nüüt hummogu inne kellä 8 koolimajan ümbre käü, sis om nii, et kohal omma latsõ, kiä tulõva maakunnast ja esiki maakunnapiiri takast. Noidõ latsi jaos om kuuli tulõk köüdet vanõmba tüüle tulõkiga. Nii et om väiku jago latsi, kiä tulõva tõtõst kuuli samal aol nigu minevä aastagi.
Noidõ jaos, kiä varramba jõudva, om vallalõ raamadukogo. Meil om istmiskotussit, kon saa viil kodotüüd tetä, ku vaia om. Söögitarõ om vallalõ, pakutas putru. 40–50 om noid latsi, kiä söövä hummogu koolin putru. Huvitegevüs ei olõ viil valla lännü, a ka tuud om plaanin tuvva hummoguhe, niisama nõvvuandmisõ- ja tugõmisõtunni.
Mis viil silmä om jäänü? (Küsütelemine oll’ 5. koolipääväl – K. K.) Viimätsel minotil kuuli jõudmist om mu meelest veidemb. Oppajidõ edimäne vastus om, et latsõ omma edimädses tunnis rohkõmb heränü. A seo om tõtõst edimäne vastakostus.
Koolilatsõ päiv lõpõs nüüt 5–10 minotit ildamba ku minevä aasta. Latsõ saava sis minnä huvitsõõri nigu varramba. 8.–9. klassin olõmi sisse säädnü paarintunni, tuu tähendäs, et kats üte ainõ tunni om järgemiisi. Esisugumaidsi ainit üte päävä seen om sis veidemb ja koolikott om kergemb, saa üte ainõga süvembäs minnä ja päiv om rohkõmb üten tükün.
Kaemi järgepiten, a ma olõ saanu kinnitüst, et seo muutminõ tüütäs innekõkkõ latsi hääs. Ja seo ei tähendä, et asi om nüüd tettü. Tegelemi as’aga edesi, kuis seo passis opilaisilõ ja oppajilõ.
Mille peräst koolijuht kooliaasta alostusõn kõgõ inämb murõhtas?
Iks inemiisiga köüdedü as’a omma päämidse: kas nä alalõ omma ja kas vasta pidävä, määne kuurma näile tulõ, kas olõ löüdnü ammõtihe hää inemise… Kolm nädälit põimukuud om koolijuhilõ täüs pingutust, et 1. süküskuus tunniplaan tüütäsi, oppaja olõman olõsi, opilaisil olõs hää kuuli tulla.
Koolijuht Karu Taavi. Kabuna Kaile pilt
Mõnõ inemise ärminekit tiiät pikält ette, a egä suvi tuu ka üllätüisi. Kiäki vaihtas tüükotust, kiäki elokotust – nii elon om – ja sis piät kipõstõ reagiirmä. Ütest koolist lätt inemine minemä, tuu kuul jõud viil konkursi är tetä ja kotusõ täütä, a valla lätt doominoefekt… Parhilla otsimi vahtsõt opijuhti, a kooliinemiisil omma harilikult suvõ alostusõn elo- ja tüüplaani är tettü. Seo pand koolijuhilõ pingõ pääle, a uman ammõtin tulõ toimõ saia.
Kreutzwaldi kuul om osalinõ Eesti-Läti ütisprojektin «Umakultuur mi ümbre», mille üts iistvõtja om Võromaa arõnduskeskus. Midä seon ettevõtmisõn üten tegemine Kreutzwaldi koolilõ om andnu?
Mi olõmi jõudnu minevä aastaga sinnämaalõ, et proovimi umakultuuri viil inämb tunnõ sisse köütä. Eräle võro keele ja kultuuri tunni meil ei olõ, selle et ma olõ toda miilt: kõgõ loomulikumb viis umakultuuri opada om seod egä ainõtunni sisse köütä. Tuu tarvitustõ võtminõ võtt muidoki aigu, võtmõinemine om oppaja: ku läbi om tä mõtõlnu umakultuuri tähtsüse hindä jaos. Ainõkava omma jo kõgõst punnin ja ei olõ lihtsä sinnä midägi mano panda.
Mul om hää miil veebivärehti umakultuur.ee üle, miä om seo projekti seen tettü ja kohe om kokko nõstõtu pall’o olõman olõvat matõrjaali, miä tugõ umakultuuri oppamist ja pruukmist. Oppajidõ jaos om seeni olnu kõgõ suurõmb murrõkotus seo, et näil ei olõ aigu ja mõistmist esi opimatõrjaali vällä märki.
Mu käest küsüti ja ma olõ andnu uma ettepanõgi, suurõ kooli kaemisõ ka abinõvvu (meede) jaos, midä haridusministeeriümin plaanitas umakultuuriliidsi opikäüke ja umakeelitside oppajidõ toetusõs. Ku tuu abinõu tõtõst tulõ, om väega häste, a toimõndami ilma kah.
Tiiä, et olõti uman koolin kah pruuvnu võro kiilt ja kultuuri nättävämbäs tetä…
Jah, uman majan olõmi kah tennü umajago, et umakultuuri, võro kiilt olõs nätä. Meil omma kalitorõn kaardi, keelepuu ja muud matõrjaali, et olõs lihtsämb umakultuuri opiainidõga köütä. Seo aasta pannimi üles viil Vana-Võromaa ja Võro liina magnõtkaardi. Tulõva viil magnõti, et saas kaarti praktilidsõlt pruuki. Näütüses saa oppaja anda ülesandõ: lövvä seo vai tõnõ kotus; kõnõlõ, kon su vanaimä eläs ja nii edesi… Võimaluisi löüd egä ainõ seen, kon rohkõmb, kon veidemb.
Meil om joba mito aastat 1.–4. klassin pruukmisõl paprõpäivik, kon om egäsugust koolilatsõlõ tarvilist teedüst. Olõmi seod iks tävvendänü, pruuvnu parõmbas tetä ja seost aastast om võro keele nätäl märdikuul päivikun võrokeeline.
Küsse Kabuna Kaile
Võro keele nädäli leht kooli timahavatsõn paprõpäivikun.
