Opõ ülikoolin säksä ja inglüse keeletiidüst, opikavan oll’ ladina kiil kah, ildampa opõ viil prantsusõ kiilt. Päält ülikooli lõpõtamist lätsi maailma pite reisen hinnäst avastama ja löüdse, et hispaania kiil pututas mu hengekiili kõgõ inämb. Keele omma olnu 1991. aastagast pääle väega tähtsä jago mu elost. Must om saanu terävä kõrvaga keelepuritaan, kiä sekä hinnäst jutu sisse, ku kuuld keele tsurkmist, inglüse- ja vinneperätsit vormõ. Proovi inemiisi tuvva suurõmba tiidmise mano umast imäkeelest. Nii om hallõ kullõlda, ku joba kolmõkümneaastadsõ kõnõlõsõ niimuudu, et poolõ sõna omma ümbre säedü inglüse keelest ja luudu om määnegi poolik keelevorm. Ku olõt latsõvanõmb, käänä uma latsi keeletarvitusõ pääle tähelepandmist, et mi kiil alalõ püsünü!
Olõ opanu 2003. aastagast hispaania kiilt ja pandnu keeleoppusõ käügin inemiisi kotsilõ tähele peris põnõvit asjo. Väega sakõstõ nuu, kiä omma vahtsidõ kiili opmisõlõ vallalõ, omma muun jaon kah vallalidsõmba ja võtva parõmbalõ vahtsõt vasta. Esieränis anniga omma musikaalsõ inemise. Hispaania keele opja toova tuu keelega inämb kirge ja lämmind umma ello. Mu keeletunnõn saami ütenkuun laulda, esiki tandsi. Ei olõ vaia pelädä keele opmist vanõmban iän, selle et seo om üts ajotriinmise võimaluisi ja läbi laulõ ja luulõtuisi jääse sõna väega kergele miilde.
Kõgõ parõmb viis kiilt oppi om seo keele kõnõlõjat armastama naada, selle et süämekeele härgütäse tiid sisemädse tulõ jaos. Ma opsõ inglüse kiilt niimuudu, et armasti väega Sinéad O`Connori laulõ ja neo jäivä mullõ kullõldõn päähä. Tahtsõ sis väega teedä, midä neo sõna tähendäse.
Mu kogõmus näütäs, et egä kiil tege vallalõ vahtsit ussi ja sa ei tiiä kunagi, määndse võimalusõ seo ussõ takan uutva. Ma olõ-i siiämaalõ külh üttegi umma vaivanägemist keeleilman kahjatsõnu.
Parhillaki omma mu vahtsõn keelegrupin kokko trehvänü esieränis vahva inemise Võromaa esi paigust ja pümmile õdagilõ saa säändside kokkosaamiisiga värmi mano anda.
Viietõistku aasta iist tull’ vällä mu edimäne raamat «Minu Ibiza», kon ma kirota sammamuudu umist seigelüisist ja tiikunnast läbi keeleilma. Ku tahat umma sügüsehe lämmind ja seigelüisi tuvva, tii mõni uss vallalõ, näütüses läbi üte keele, midä sa viil ei kõnõlõ. Ja mine joba talvõl reismä riiki, kon seod kiilt kõnõldas. Tuu and väega hää tujo ja hulga vitamiine pümmes ja külmäs aos.
Lumiste Kati
Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit,
kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.
