Laanõ Triinu: kodokandi kittüs om kõgõ inämb väärt

Timahavadsõ Kangro Bernardi nimelidse kirändüspreemiä saanu LAANÕ TRIINU vastas Uma Lehe küsümiisile.

* * *

Midä Sa tundsõt, kui sait teedä, et saat timahavadsõ Kangro-preemiä?

Ausalõ üteldä olli ma mõtsan seenen, nigu joba kõik ilmarahvas tiid. Korssi kitsõmampliid, selle et nuu omma kõgõ parõmba seene mu arust. Kodokandist saad kittüs om õks kõgõ suurõmba väärtüsega, selle et külä vaihõl jo egäüts tiid minno. Suurõn ilman võit jo liigõki olla, a külä pääl olõt õks kinkagi lats ja imä ja tüütäjä ja nii edesi. Taa preemiä om jo mu arvusaamisõ perrä mõtõld kotussõvaimu hoitmisõs ja taa vaimu sisest kasunu kirändüse kitmises. Aituma!

Su lühkü romaan «Ku üts sannapäiv» sai kah õkva võrokeelitside romaanõ võistlusõl lühkü romaani katõgoorian kõgõ korgõmba kittüse. Midä Sa tuu jutuga är kõnõlda tahat?

Tuu romaani päätegeläisi om vast mitu. Üts vana sann, kotussõvaim ja imä Ann. Et ma taha kirota imäst Annõst, tuust imäst Annõst, kinkast Tuulingu laulun «Vana sann» juttu om, tuud ma tiidse ammuki. Romaani edimäne lausõ «Jälgi imä Ann ei jätä» oll’ mul vast määneki 20 aastakka kül failin olõman. Taa lühkü romaan seletäs är üte suguvõsa luu 100 aastaga joosul. Tähtsämbä üleelämise, aoluu kiirdkäügi ja mõotusõ, kõik om olõman. Imä Ann om tuu suguvõsa keskkotus ja ilmasammas ja timä saa uma jovvu maast ja tuust kotussõst, kon tä eloaig eläs. Timä kotussõvaimust tulõja kimmüs mõotas kõiki tulõvit põlvi kah. Ja ega taan luun olõ-i peris kimmäs, kiä inämb elon om, kas nuu, kiä siinpuul, vai nuu tõsõl puul.

Ku tähtsä omma ülepää Su meelest täämbädse ilma elon kirändüs ja raamat?

Ma arva, et raamatit naati tuuperäst tegemä, et hää luu rohkõmbidõ inemiisini jovvassi. Ehk sõs raamatin omma luu ja kiränik om jutukõnõlõja. Täämbädsel aol om jutukõnõlõjit ja jutu kõnõlõmisõ vormõ muidoki hulga mano tulnu ja nuu tüküse sakõstõ raamatit tähelepandmisõ alt kõrvalõ jätmä. A ma arva, et kõik luu kõnõlõmisõ vormi omma väega tarviligu, raamadu noidõ siän. Mu jaos om kirändüs ja raamadulugõminõ tuu, kohe ma kõgõ inämb sisse suta minnä ja miä mu hindä ettekujotusõ kõgõ inämb tüüle pand.

Määndse omma Su loomingulidsõ plaani seo sügüse?

No ma kõgõpäält proovi võidõlda tuu arvusaamisõga, et kiränik piät kõik aig kirotama. Ei piä! Kiränik või vabalt ellä ja mõttit kor’ada ja sõs kaia, kas om midägi ilmalõ üteldä vai ei. Ja ku ei olõ, sõs mass hinnäst tagasi hoita, jääs mõni puu maaha võtmada. A kirändüsega om mul seo süküs pall’o tegemist õks. Tulõva kats reisi, üts New Yorki ja tõnõ Vilniustõ. New Yorgin käümi kuun luukere Juhani raamadu pilte joonistaja Marja-Liisa Platsi ja inglüse kiilde tõlkja Adam Culleniga. Meid oodõtas Kirkusõ-nimelidse kirändüsavvuhinna kätteandmisõlõ, selle et mi raamat om kuvvõ finalisti hulgan. Vilniusõn tulõ kirändüsfestival, kon ma üles astu ja samal aol näütä kattõ leedu keelen ilmunut raamatut. Periselt om nii, et kolmõ koolin käüvä latsõga perre pidämine om kah egäpääväne luuminõ, tuud tiid egä latsõvanõmb ilma raamatit kirotamalda kah.

Küsse Rahmani Jan


Laanõ Triinu timahavast Kangro-preemiät vasta võtman. Rahmani Elo pilt

UMA Leht