Seod nimme kand Eestin 124 inemist. Tegünemise kotussit om kuus. Suurõmba suguvõsa omma peri Pärnumaalt Tori kihlkunnast, Pärnumaal eläs nüüdki kõgõ rohkõmb Pulsti-nimeliidsi.
Tori Sindi mõisan panti Pulst Pulli talust peri suguvõsalõ. Seo om lajalt tunnõt Pulli, kost om lövvet kõgõ vanõmb kiviaolinõ asulakotus Eestin. Mille Pulli Mihkle perrätulõja just Pulst nimes saiva ja mitte näütüses *Pull, olõ ei selge. Tõsõn paigan, Tori mõisan sai priinime Pulst üts suladsõpere Aesuu külän. Essä Jaani om nimmat Mannare Jaani pojas, tä ollegi peri Mannare küläst. Sugulust Pulli Pulsti ja Aesuu Pulsti vahel nätä olõ-i.
Ülejäänü seo priinime saaja elli lõunaeesti keele ala pääl. Nimi Pulst panti küländ suurõlõ suguvõsalõ Kavastu mõisan Tartu lähkün. Harglõn Koikkülän kirutõdi priinimme mõisan kirja pantun hingelugõmisen Puls, a Harglõ kerigu personaalraamatun Pulst. Karula mõisan panti Pulst päämidselt Karkkülä ja Mäekonnu tallõn. Hurmi mõisan Kanepin om tegemist katõ eri priinimega samal perrel. 1809. panti sääl kodapoolinõ Saia Reinulõ perekunnanimes Pudus (Puudus). 1826 om hingelugõmistõ kirutõt hoobis Pulst. Huvitav om tuu, et hingelugõmisõn 1816 om Saia Reinu esänimes kirutõt Pulst (Knecht Rein, Pulsts Sohn).
Nime peritolu võimalusõ omma järgmädse. Edimält lõunaeesti keele sõna pulst’, miä tähendäs pulstunut, paigatut rõivast. Vanõmbal aol tähend’ taa ka vanutõdut, vilditut rõivast (vrd lang läts pulsti). Wiedemannil om sõna puls’ ~ pulst’ ~ pults’ kirän tähendusega ’polstri, kokkuvanutõdu vill, hobõsõ taossidõ vai sadula polstri’. Sõna pulst peritolu olõ-i kah selge. Alussõs om pakut vanavinne sõnna pŭlstĭ tähendüsega ’vill’. Sõnna om ka võrrõld sõnaga pull tähendüsega ’mull’ ja saksa sõnaga Polster.
Saksa keelen omma kah olõman perekunnanime Puls ja Pulst. Viimäst tulõ ette rohkõmb Lõuna-Saksamaal ja Austrian. Puls jälleki om sakõstõ saad alambsaksa sõnast puls, miä tähendäs kalamehe müttä. Sarnast sõnna tundas Saarõmaal ja Muhun: pull, umastav pullu ’mütt kallu nuuta hirmutamisõs’.
Kolmas võimalus om kaonu inemisenimi, minkast olli võimaliku nii kuju Pull ku Pulst.
Eestistämise aigu om nimest Pulst vallalõ üteldü 17 kõrral. Asemalõ võetuist nimmist omma sagõdasõmba Paluste (Karula, Kuigatsi, Sangaste, Tartu ja Vara) ni Paimre (kats kõrda Karulan).
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
