Mõni aig tagasi käve üte seltskunnaga Hispaanian veteraanõ tsihiotsmisõ MMil. Sääl oll’ päält 3000 vanõmba inemise, kellele miildüs kaardi ja kompassiga mõtsan kävvü. Vast edimädse 10–30 pei tõsitsõmpa võistlust, tõisi jaos um tuu kuunkäümise viis. Saias kokku ummi vannu tutvidõga ja hää um nätä, et näil um viil eluvaim seen. Sääne võistlus um paras ettekäänüs aig-aolt pehmest tugitoolist üles saistada, ketsi jalga panda ja vällä sörkmä minnä. Et olla elusamb.
Mul jäivä tuust käügist mõnõ pildi miilde. Oll’ mäekülg, peris illus pedäjämõtsaalonõ. Pedäjä umma sääl tsipa tõistmuudu, korgõ ja tutuga, noid kutsutas piiniais. Noidõ puiõ all mi joosimi, mõnõ paiga pääl oll’ paksõmbat mõtsa kah. Ma trehvsi kokku üte vanõmba provvaga, kes oll’ jäänü üte kivimüürü pääle pidämä ja mõtõl’, kuis müürüst alla saia. Ma es joosõ võidu pääle, tuuperäst kääni ümbre, anni tälle käe ja aviti timä säält alla. Süä läts’ lämmäs, ku näi tä tennämist täüs silmi ja olõkit.
Mõni aig ildamp jäi mul hindäl jalg üte juurõ taadõ kinni ja ma käve, nii pikk ku lagja, sinnä pikäle maaha. Es jõvva viil naada üles tulõma, ku kõrraga oll’ kolm inemist mu ümbre. Kõigil küsümüs, kas kõik um häste, kas ma sai haigõt ja kuis nä saanu minnu avita. Üts miis oll’ nii käpe, et ma es jõvva viil naada pistü tulõma, ku tä joba haardsõ mu käe alt kinni, tõnõ tull’ tõsõlt puult, nõstsõva mu pistü. Mõtli, et ku panõt esi hädän inemist tähele, sis pandas sinnu kah tähele, ku olõt hädän.
Ja peris süändlämmistävä tundõ jätse mu sisse pilt, ku naisi 95+ klassin tull’ võitjas 98aastanõ suumlanna Soli Nieminen. Ku tedä kutsuti avvutasu andmisõ trepi pääle, sis mõnõ paksõva tälle kätt, et tedä üles avita, a Soli oll’ nii tubli daam, et läts’ esi üles. Ja ma usu, et timä seen oll’ ilmadu tenotunnõ, ku kõik nuu mitusada inemist, kes sinnä avvutasu andmisõlõ olli tulnu, tälle plaksuti ja pikält avvustust näütsi. Ku luuja tälle elopäivi and, sis katõ aasta peräst võistlõs tä kimmäle naisi 100+ klassin.
Kokkuvõttõs: ku näet hädänolõjat, paku tälle abikäsi. Tuust saat hulga inämb tagasi ku sis, ku läät tuima näoga müüdä. Ka su hindä süäme tege lämmäs, ku kiäki and sullõ käe, ku olõt hädän. Kimmäle tege süäme lämmäs ka tuu, ku olõt ligi 100 ja sinno avvustõdas. Noidõ hetki nimel tasus ellä.
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
