Jänessekasvataja

 
1950. aastil läts’ vallalõ kampaania, et kooli nakkasõ kasvatama kodojänessit. Suu kooli direktri Üksiku Paul oll’ maamiis ja tä läts’ häämeelega kõgõga üten, miä maatüüd putut’. Nii tuudigi jänessepuuri kooli mano. Kats tütrikku paki hinnäst tallitama. A õigõ pia tull’ vällä, et nä olli liinatütrigu, es tiiä maatöiest midägi ja pelksivä eläjit, nii et jänesside iist hoolõkandminõ jäi koolitiinjä Anni pääle.

Ütel pääväl kõlistõdi kuuli aolehe Säde toimõndusõst ja anti teedä, et tahetas lehe jaos pilti tuust, kuis kodojänesside kasvataminõ kooli man käü. Üteldi, et piltnik sõit õkva Tal’nast vällä ja om nelä tunni peräst peräl. No läts’ suurõmbas ettevalmistamisõs. Otsiti üles nuu tütrigu, kiä alostusõn olli jänessekasvatusõ vasta huvvi tundnu, ja saadõti kipõstõ tüüd opma. Tütrigu kaiva hoolõga, kuis koolitädi alapannust vahet’, puurõ puhast’ ja värskit vett pand’. Ku tuu kõik tettüs sai, olliva tütrigu kah nii julgõ, et anni jänessile juvva ja rohilist haina. Nä olli väega tragi tuuperäst, et tahtsõva hirmsalõ pildi pääle saia.

Piltnik tull’gi, pildi tetti är ja panti lehte kah, nii et kõik jänessekasvatamisõ avv sai noilõ tütärlatsilõ. Kuul sai kah kittä uma eesrindlikkusõ peräst. Üte as’aga es olõ noorõ jänessekasvataja siski rehkendänü: valgõ hammõga jänessepuuri man toimõndõn või tollõ kergele är määri. Nii oll’ lehen avaldõdu pildi päält nätä, et hammidõ pääl omma pleki. A võiolla oll’ viga hoobis tuuaigsõ foto- ja trükütehniga man, et pilt sääne tsipa plekiline vällä tull’.

Tossu Tilda