Ants oll’ taksojuht. Ku tull’ mar’an käümise aig, oll’ Ants uma autoga platsin ja uutsõ suu päält tulõjit. Mutikõsõ tulli ja Ants paksõ hinnäst appi näid kodo viimä. Mutikõsõ vehksevä kässiga, et olõ-i takso jaos rahha. Ants trüüste: «Anna peotäüs marju ja saat kodo.» Nii jakku Antsul marju egä aasta vahtsõ saagini.
* * *
Ants läts’ aiamaalõ ja nägi, et provva Maria külb aiakraami. Ants võtt’ põrknasiimnepaki ja küsse Maria käest, kas tä tiid, et paki pääl om kirän idonõmisõ protsent kah. Maria vasta, et ei tiiä. Ants sis kitt’: «Kae, ku sa nakkat taad seemend külbmä, sis panõ kõvastõ, selle et 20 protsõnti omgi õnnõ idonõminõ!» Ku põrkna üles tulli, olliva nä nigu murotriip, näid hall’õnd’ pindre pääl maru hulga. Marial es jääki inämb muud üle ku Antsulõ trääsä näüdädä.
* * *
Tuu Maria uursõ iks ello ja asju ja ku tä Antsuga trehväs’, sõs iks paotõdi küläuudissit kah. Tuu mano käve kokkolepmine, et jumala peräst ei tohe noid juttõ tõisilõ edesi kõnõlda. Ütskõrd lask’ Ants Maria ussekellä ja sosist’: «Olõt sa ütsindä?» «Jah!» «Mul suur murõ, vast saat avita? Ma tahassi autot osta, a rahha tulõ puudu. Saat sa lainada vai tiiät kedägi, kes lainas? Är kellelegi kõnõlgu.» Maria lubasi vakka olla ja küsse, pall’o täl hindäl sõs rahha om. «20 ruublit,» sosist’ Ants.
* * *
Ants sõit’ Põlva poolõ ja nägi kattõ naist bussi uutman. Sõitsõ tagasikäügiga noidõ mano ja kutsõ pääle. Naasõ vasta, et uutva iks bussi är. Ants paksõ, et vii bussiraha iist naasõ Põlvalõ. No ja ku sõit lõppi, kostsõ, et ostku naasõ tuu iist ijätüst.
* * *
Ants sai viis tütärt. Ku naanõ perämäne kõrd last uutsõ, kuulut’ Ants, et ku poiga ei tulõ, sõs tä pand umalõ tütrele naabrinaasõ nime. Kõik mõtliva, et Ants viskas nall’a. A es viska, pandõgi.
Raudkatsi Ene
