22. süküskuul tähüstedi Haanimaal tsõõrikut tähtpäivä: 20 aastakka om Kaudimäel peet püürüspäivi, järgemüüdä om sääl tuli üles tett joba 100 püürüspääväl. Tuul puhul säeti kokko pildiraamat püürüspäivi pidämisest läbi kõgõ 20 aastaga.

Haanimiihhi nõvvokua vanõmb Hollo Agu kõnõlõs, et haanimehe naksi kuun käümä joba 1990. aastil. Et niisama ei olõ mõtõt kokko kävvü, otsustõdi, et naatas luku pidämä muistitsist tähtpäivist ja olõmiisist. Üts võimalus tähtpäivi pitä om talvidsõ, keväjädse, suvidsõ ja sügüsedse püürüspäävä tähüstämine. Edimäne kimmäs püürüspäävä tuli Kaudimäel tetti 2006. aastagal. «Ja tuust pääle olõmi kõik aig näid kõrraldanu ja tähüstänü. Keskpäivä teemi tulõ üles, talvitsõl ja keväjädsel püürüspääväl hoiami tuld kooni vahtsõ päävä nõsõnguni. Muistinõ rahvas arvas’, et tuuga andas pääväle jõudu ja väke mano,» seletäs Hollo.

Püürüspäävä pidämine hõigatas Hollo Agu jutu perrä egä kõrd ka tsipa laembalõ vällä. «Püürüspäävä umma meil rahva ettevõtmisõ, sääl mi ei küsü usutunnistust ei periolõmist. Väega suur rõõm um tuust, et häste pall’o latsi võetas üteh. Kaudimäe pöörüpäävä pidämine um perri ettevõtminõ. Kotus om vahva, suur, mahumi kõik kimmähe är.»

Kimmäst kavva püürüspäivi pidämisel ei olõ, a egä kõrd tetäs tuli üles, süvväs aastaaolõ pasvit süüke, lauldas ja kõnõldas umavaihõl juttu. Timahavatsõl pidolidsõmbal püürüspääväl oll’ küläliidsi kavvõmbast kah, näütüses indiaanipäälik Ruper, kedä indiaani nime perrä kutsutas Valgõ Kotkas. Üteliidsi säeti tsõõrikus tähtpääväs kokko pildiraamat 20 aastaga püürüspäivi pidämisest, kon seen Orula Andrese pildi. «Timä ei panõ inemiisi posiirmä, käü esi ümbre ja tege ülesvõtmiisi. Tuuga tulõva häste ilosa pildi. Nii umma meil teno Andresele edimädsest kooni saanda pöörüpäävä pidämiseni pildi olõmah,» om Hollo Agu rõõmsa.

UL

Timahavasügüsedse püürüspäävä pidämine Kaudimäel. Laanõ Triinu pilt