Mi kihä om trui ja tubli tüüriist. Nigu massina, miä meid egä päiv tiinvä. Kihän eläs mi elojõud ja saami timä iist targõmbalõ huult kandõn luvva hindäle tervüslikumba ja õnnõlikumba elo.

A kas mi mõistami umma kihhä kullõlda ja timä jaos aigu võtta? Kuuli õkva üte tutva käest, kuis täl juhtu õnnõtus: tä murd’ jalaluu är, selle et kihä oll’ väsünü. Ku tulõva külmä ilma ja mi kihä lätt kangõs, valusas vai väsüs, mõtlõmi sakõstõ, et nakkami vanas jäämä. Kas hädä om iks tuu?

Perämädsel aol olõ putnu kokko somaatikaga, miä om kihätiidüs ja uur, kuis kihä saa arvo kogõmuisist ja toda vällä näütäs. Tuu köüt hindä sisse hengämise, tiidmise ja ka liikmise tehnikide tarvitamisõ sisemädse tasakaalu luumisõs. Somaatika avitas veidembäs saia kroonilist vallu ja haiguisi, väsümist, herevüst ja muidoki stressi.

Elon võimi saia tunda mitmit läbielämiisi, mink peräst köüdüs kihäga jääs nõrgõmbas. Mi kihä uut kontakti ja tähelepandmist, a ku om pikembäle sündünü midägi, minka närvisüstem ei suta toimõ tulla, sis mi kaitsmisõs jätt närvisüstem hinnäst saisma. Tihtipääle mi ei tiiäki, et olõmi kõik aig ohoolokõrran. A seo mõos kihäle häötäväle, kihä ei saa minnä umma loomuligu tervessaamisõ saisu, pall’o elotähtsä protsessi jääse aigladsõmbas vai kakkõsõ hoobis. Tiidlikkus kihäst, kihä tundminõ ja köüdüs kihäga jääse nõrgas, tulõva esi haigusõ, pingõ, valu, a ka näütüses tundõlda olõminõ. Somaatika avitas vahtsõst üles ehitä silla mi ja mi kihä vaihõl ja tege kõvõmbas köüdüsse tundmiisiga.

Koolin oppajana panõ tähele, kuis opilaisilõ tulõ kõgõ näide kihä iist hoolitsõmist miilde tulõta. Tuuperäst vinütämi, sirotami ja mudimi hinnäst, et kihäl olnu mõnusamb. Õnnõs om ka vaikusõminotidõ tiidmine jõudman kõikihe kuulõhe.

Ku olõt sisemädsen rahun ja paiga pääl olõmisõn, vällä puhanu, terve ja lõdvas lasknu, sis säändsel aokibõnal olõ-i hirmu jaos kotust. Võta aig maaha, kullõ ja panõ tähele, midä kihä sullõ kõnõlõs! Umma kihhä tulnu armasta egäl aol, ka sis, ku täl om midägi hätä vai tä ei olõ ideaalnõ vai om tegemän läbi muutuisi, minka mi leppü es tahtnu.

Tennä umma kihhä kõgõ iist egä päiv ja vii tä spaadõ mõnnu tundma, massaaži, süküskirivähe mõtsa puid kallistama vai lasõ täl lihtsäle puhada.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit,
kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.