Periselt, ega Ameerikat saa-i avasta, taa om joba ammu üles lövvet ja mitte Christoph Kolumbusõ, a põlisameeriklaisi puult, kiä sääl aigõ alostusõst pääle omma elänü. Om jo Manhattani nimigi peri näide keelest.
Nii et ku mi Marja-Liisa Platsiga ku raamadu «John the Skeleton» (eesti keelen «Luukere Juhani juhtumised») autori New Yorki jõudsõmi, oll’ tuu USA kõgõ tihtsämbä elotusõga kotus paksult inemiisi ja maiu täüs ja meil tull’ õnnõ kaia, kuis sääl hindälegi kotus löüdä.
Tuu kotus oll’ meile peris nigu kinni pantu, selle et minevä aastak USAn kirästüse Restless Books puult vällä ant luukere-raamat om sääl meile ja Eestile ni eräle Võromaalõgi kõvva kuulsust toonu. Kõgõpäält sai raamat USA raamadukogohoitjidõ ütisüse Batchelderi-nimelidse preemiä ja no oll’ raamat hää nimega avvohinna Kirkus Prize finaalin noorõlõ lugõjalõ mõtõld kirändüse hulgan. Meid kutsuti avvohinna kätteandmisõ pidolõ ja Eesti Kultuurkapitali tugõmisõl sinnä jõudsõmi kah. Kah’os jõudsõ meid New Yorki galalõ kats kolmandatjako, selle et mi raamadu inglüse kiilde ümbrepandja Adam Cullen mika üten tulla es saa.
Tuu oll’ küländ suur ime, et ütest väikust Euruupa riigist ümbre pant raamat avvohinnalõ esitedi, selle et kuus finalisti valiti vällä 497 raamadu hulgast, miä umakõrda valiti vällä kõigi minevä aasta USAn ilmunudõ raamatidõ siäst. Oll’ uhkõ tunnõ külh! Rõõmustimi tuu üle kah, et nominente hulgan oll’ viil üts Euruupa latsiraamat. Tuu autor om nuur saami naanõ Moa Backe Åstot.
Tõimi Marja-Liisaga tseremoonialt üten kõik mi katõgooria finaliste raamadu ja mõnõ olõmi joba läbi kah lugõnu. Pääavvohinna sai Kanada kiränigu ja kunstnigu Thao Lami väikeisile latsilõ mõtõld pildiraamat «Everybelly», miä kõnõlõs väiku latsõ pilgu läbi tuust, et egä kihä om illos. Kunstilidsõlt oll’ tuu väega põnõvahe tett.
Mi ollimi väega rõõmsa, et üts võromaist kotussõvaimu kandva raamat nii mitmin riiken inemiisile kõrda lätt. Marja-Liisa ütel’ perän avvohinnapito nii: «Mu arust kõnõlõs taa raamat surõlikkusõlõ näkko kaemisõst üte Lõunõ-Eesti perre silmiga. Ku mi kõnõlõmi surmast, kõnõlõmi periselt jo elost kah. Meile ant aig pand märkmä, kas ma elä tuud ello, midä taha. Taa om väega kõgõlinõ küsümüs.»
Ma ku teksti autor taha, et Eesti latsikirändüse kaubamärgis nii Eestin ku välämaal jäässi edespite kah tuu, et mi usumi latsi mõistmist esi uma pääga filosoofiliidsi küsümüisi üle märki ja et hää ja intelligentne nali, võllanali kah, olõssi näile ku maiuspala.
Ollimi New Yorgin säidse päivä ja jõudsõmi kävvü viil Eesti majan külän ja uurman, midä tetäs Skandinaavia majan. Niisamatõ annimi raamadupuutõn allkirju ja trehvsimi Madli-Liis Partsiga, kiä om Eesti kultuuriatašee USAn. Timä käest saimi teedä, ku tähtsä om kultuuridiplomaatia ja kuis New Yorgin kultuurielo käü.
Samal aol oll’ USA tuuril kuulsa Eesti ansambli Puuluup. Hää miil oll’ kesk suurt liina kuun üten plaadipoodin kontsõrti kullõlda. Kodo oll’ sõski kah umbõlõ hää jõuda ja kodoaknõst vällä kaiõn inemiisi asõmõl kitsi nätä ja uulidsalarmi asõmõl puulehti ja tuulõ ütist sümfooniat kullõlda.
Laanõ Triinu
Kävemi kolmõn raamadupoodin raamatihe autogrammõ andman ja näimi, et mi raamatut om egäl puul lihtsä üles löüdä. Tan olõmi Marja-Liisaga Manhattanil mammut-raamadupoodin nimega Strand. Tõemäe Maive pilt
New York oll’ täüs halloween’i-teemäliidsi ehtit. Egäl puul võisõ nätä maiu külge säetüid luukerri ja muud trääni. Tuu taustal om peris andsak, et mi luukere-raamat ameeriklaisilõ õks nii esieräline tunnus. Eks taa vaih vast om tuun, et nimä pruukva kuntmiihi ilostusõs, a mi seletämi tuu abiga suuri eloküsümüisi. Tõemäe Maive pilt
Kodolda vihmavar’otädi Times Square lähkün. Kõndsõmi timäst mitmõl kõrral müüdä ja sääl timä egä kõrd magasi, sei ja elli. Vihmasao peräst om tä kõik uma vihmavar’o-arsõnali tüühü pandnu. Tõemäe Maive pilt
Tütrik kirotusmassinaga Centrali pargin. «Küsü mu käest luulõtust!» om timä kohvri pääle kirotõt. Küsüt ja tä trükk trükümassinaga väiku annõtusõ iist tuu paprõ pääle. Eesti kultuuriatašee Madli-Liis Partsi sõnnu perrä om New York väega kirändüssõbralik liin. Laanõ Triinu pilt
