Seenepruuvja

– Mis sa naid korssit, neo ajava ullis ja löövä kõtu vallalõ?
– A naa omma nii ilusa, verevä ja täppe täüs.
Kruusi Jussi pilt, Reinerti Elmo tekst

Mu vanaesä oll’ pall’u aastit Tsiberi vangilaagriin. Kõtt oll’ kõik aig tühi ja tä käve kõgõ mõtsu piten, et siini kor’ata. Külä päält sai vähä poslamaslat (päävälilliõli) ja praatsõ seene är. Kõtu sai täüs, a jõudu väega es anna. Ku söögisiini es olõ mõtsan parasjagu saia, kor’as’ tä verevit kärbläsesiini. Tõmmas’ noil verevä naha üten valgidõ täppega maaha ja praatsõ seene är. Vähä unitsõs ja ullis olli tennü, a är nuu es tapa.

Vanaesä kõnõl’ viil, et peris vanal aol olliva lossõn seenepruuvja. Ku kokk tegi seenesöögi valmis, andsõ tä kõgõ inne seenepruuvjalõ. Ku tuu ellu jäi ja pasalõ es nakka, andsõ lossikrahvõlõ lavva pääle.

Noorõst pääst käve ma vanaesäga mõtsun üten, sis tä opas’ mullõ, määndse omma hää süümiseseene ja määndse mürgütse. Tuuperäst tiiä piaaigu kõiki siini, mis mi mõtsun kasusõ.

Käü täämbädsel aol kah mõtsu piten ja tühä korviga tulõ-i ilmangi kodu. Mõni aig tagasi olli jäl seenen. Korvi olli joba täüs, naksi kodu tulõma, ku sai jutu pääle üte tõsõ seenelidsega. Tä oll’ saanu paar peotäüt kikkasiini, mul oll’ korvin mitu ilusat sirmikut. Tä ütel’, et nägi kül säändsit, a peläs’ kor’ada, äkki ommava mürgütse.

Käve timäga viil pikä tsõõri mõtsa piten ja näütsi, määndse omma söögiseene ja määndse mürgütse. Andsõ timäle kah hulga ummi siini är, selle et tiidse, et tulõ hummõn vahtsõst ja sis saa mul jäl seenekorv täüs.

Reinerti Elmo

Nummõr 598

Uudissõ

Juhtkiri

Märgotus

Elo

Perämine külg