Paar aastat tagasi käve üte seltskunnaga Islandil ja mullõ jätt’ tuu maa säändse läbielämise, et tahas sinnä tagasi minnä. Seo suvõ lõpun oll’gi õnn vahtsõst tunda saia tollõ maa illo, seokõrd hoobis tõõsõ seltskunnaga. Saimi hindäle grupijuhis Alasi Askuri, kiä um opnu islandi kiilt ja kultuuri ja um tuukandi eluga häste kursin.
Ütest paigast tõistõ sõitõn saimi kuulda Askuri pajatuisi islandi keelest, kultuurist, aoluust ja saagadõst. Põnnõv oll’ jutt tuust, kuis Islandil oll’ joba koskil aastal 1000 edimäne parlament. Külävanõmba kävevä kuun ja arotiva, kuis ello edesi viiä. Noid külävanõmbit sinnä parlamenti valiti pia sammamuudu nigu parhilla: nä kävevä paikligõ inemiisi siän ümbre ja pidivä hindäle mandaadi saama. A näil oll’ viil üts ülesannõ: kuna tuul aol viil asju väega kirja es panda, sis kõik säädüse ja vahtsõ as’a, miä vasta võeti, pidivä nä päähä opma. Ja noidõ tiidmiisiga lätsivä nä umma elopaika tagasi ja pidivä valijilõ kõnõlõma, määndse umma säädüse, midä ja kuis või tetä.
Islandi silmäilu um muiduki seletämädä: kõik nuu perädü kosõ, mäe ja laavavällä. Vai sisemaa, kon ma varrampa käünü es olõ. Sääl um su ümbre piltligulõ ütelden tühjüs: mitte üttegi puud õga puhma, veidükese haina õnnõ. Ja egä hainatuti pääl um uma lammas, kes säält hindäle süüki hank. A sisemaa mäki värvi umma säändse, et ma mõtli: määne kül pidi olõma tuu luuja-kunstnik, kes mõtõl’ vällä säändse kokkukõla? Vai määndse pidivä olõma nuu pintslilöögi, mis kõik nuu mäe ja oru säändses värvsevä, nigu sääl paistu.
Viil jäi silmä, ku õnnõliku ummava Islandi inemise. Mis tollõst, et näil um pikkä aigu pümme, tollõ iist um suvõl valgõ. Pääliina Reykjavíki um ehitet perädü suur ja muudsa oopõritiatri. Ja ehitet um väega illos ja muudsa kerik.
Ma väega armasta Eestimaad, a Island um kah mu hingen. Soovita noil, kiä tahtva tunda saia midägi harilikumbast tõistsugust, Islandil är kävvü. Sääl saa hengele peris vahtsõt kosutust ja mõtlõmisainõst tulõvigus
Pindmaa Aigar
Ettevõtja Pindmaa Aigar märgotas tan ilmaasju pääle tsipa tõsõ nuka alt, ku hariligult kaema harinu oltas.
