Olõ üles kasunu võro keele keskel ja tuuperäst om mul vidänü, et mõista säänest esierälist kiilt. Uma perrega kõnõlõ õnnõ taad kiilt. Kah’os om võro kiil nuuri siän ohtligulõ häädümän, päämidselt tuuperäst, et noorõ ei taha olla tõisist tõistmuudu ja hoitva seo keele pruukmisõst kõrvalõ, mõtõldõn, et omma andsagu, ku seod tõisi iih kõnõlõsõ. Et ma esi pruugi ummi sõpru iih vabalt võro kiilt, olõ lähküst nännü nuuri võro keele pääle kaemist ja märgota no seo kotsilõ.
Nuuri arvaminõ
Ku olõ ummi sõpruga olnu ja mu imä om tuul aol kõlistanu, sõs nä kõgõ kullõsõ huviga päält ja perän imehtelese. Kriitikat ei olõ ma nuuri käest kunagi kuulnu, näil om huvi võro keele opmisõs tävveste olõman ja nä arvasõ, et võro kiil om nii põnnõv ja äge. Kõgõ iks tahetas, et ma midägi võro keelen ütelnü ja sõs kõrratas mu perrä.
A mille sõs om võro kiil nuuri siän häädümän?
Om kats punti nuuri, kinkast ma kõnõlõ. Edimäne punt omma noorõ, kiä võro kiilt mõistva, a pelgäse pruuki. Pall’o noorõ saava arvo ja koton kõnõldas näidega, a noorõ esi ei kõnõlõ vasta. Ja tõõnõ punt omma noorõ, kiä ei mõista, a tundva huvvi ja samal aol ei lövvä üritüisi ja inemiisi, kinka võro kiilt pruuki ja seod har’ota. Nuu ettevõtmisõ, mis parhilla omma nuuri jaos olnu, olõ õi säändse, kohe harilik nuur lännü. Noorõ innembi kullõlnu nuuri juttu ku suuri inemiisi loengit. Võro keelega köüdedü ettevõtmisõ pidänü olõma nuuri jaos põnõvas tettü.
Kuis võro kiilt tagasi tuvva?
Ettevõtmiisi man pidänü olõma midägi ütenkiskjat ja lõbusat. Näütüses om üts variants kävvü koolõn tegemän nal’akit näütemänge vai improt, miä om kaejit üten haardva lustilinõ tiatri. Saa pall’o naarda ja samal aol oppi esi võro kiilt. Niisamatõ saanu tetä põnõvit võrokeelitsit sotsiaalmeediä välläkutsit. Kõrralda võro keele päivi, kon tegemise omma kultuursõ, a samal aol põnõva. Saa ka pääväkõrraliidsi teemasid pruuki – noorõ omma poliitikast huvitõdu, seost saa võro keelen kah kõnõlda. Näütüses tetä arotõlõmiisi nuuri vaihõl, kiä omma võro keelega üles kasunu – nä saanu jaka ummi kaemisnukkõ ja mõttit.
Mille seo nii tähtsa om?
Võro kiil om nigu varandus, midä tulõ kaitsa ja alalõ hoita. Mõtõ, et ma saa umilõ latsilõ tulõvikun seod varandust edesi anda, lämmistäs mu süänd. Ma taha, et mu latsõ es häbendänü seod kiilt kõnõlda, et seo olnu näide jaos uhkus. Egä nuur pidänü tundma hinnäst õnnõlidsõlt, ku timä elon om võro kiil. Tuuperäst om tähtsä seod kiilt edesi anda. Noorõ, kiä võro kiilt viil ei mõista, pidänü saama rohkõmb võimaluisi seod kiilt oppi ja pruuki.
Mu ello om toonu võro kiil üte mu kõgõ parõmba sõbra ja pall’o ägedit võimaluisi: olõ kõrraldanu võrokeelidse matka, näütemängolaagri ja löönü üten võrokeelitsen etendüsen. Võro kiil tuu ello mano ägedit inemiisi, esieränis aktiivsit nuuri.
Midä noorõ esi saava tetä?
Nooril om vaia luvva kogokund, kinka ütenkuun saanu kõrralda üritüisi ja kokkosaamiisi. Ku sul omma sõbra, kinka saa võro kiilt har’ota, sõs seo and julgust ja vunki mano rohkõmb kõnõlda. Niisamatõ saava noorõ as’a kipõstõ juundõ aia uman koton – nuu, kiä ei kõnõlõ umilõ vanõmbilõ ja vanavanõmbilõ vasta uman keelen, pidänü võtma julgusõ kokko seod tetä. Om vaia arvo saia, et taad varandust tulõ hoita ja oppi. Et seo illos kiil meile alalõ jäänü, tulõ tedä pruuki.
Midä suurõ inemise saava tetä?
Suurõ inemise saava olla julgõ ütlemä umilõ latsilõ, tutvilõ noorilõ, et nä seod imelist kiilt kõnõlnu ja opnu. Joba kõnõlõminõ esi and hää võimalusõ har’otamisõs ja tuu man saa latsi sõbraligult paranda, et näil olnu lihtsämb kiil selges saia. Egä päiv valla olnu keelepesä panti kah’os kinni, a mu arust om vaia Võromaal tävveste võrokeelitsit latsiaidu ja koolõn omma kah tarvilidsõ võrokeelidse opiainõ.
Kas sa tahtnu olla perämäne põlvkund võro keele mõistjidõ hulgan? Kas om õigõ latsõ iist är otsusta, et tälle olõ õi vaia kiilt, kultuuri ja maailmatundmist, midä su vanõmba ja vanavanõmba omma põlvõst põlvõ edesi andnu? Tuuperäst om mõistlik ettevõtmiisi kõrraldamisõ man inämb mõtõlda nuuri pääle, et nä saanu lihtsäle kohalõ tulla ja näile paknu nuu huvvi. Noid üritüisi võinu tetä Võro ja Tarto liinan ja luudusõn, a sis om vaia kõrralda transport. Ja hää olnu üritüisi kittä sotsiaalmeediän. Kimmäle tulõ tetä kuuntüüd Võro HUUBiga ja tõisi nuuriütisüisiga.
Suuri inemiisi api om vaia selle, et kiäki piät minkagi ettevõtmisõs nuuri julgustama ja tugõma. Nii nigu suurõ võtva tõsitsõlõ umilõ latsilõ hambidõ mõskmisõ miildetulõtamist, om vaia võro keele kõnõlõmist kah miilde tulõta.
Meri Emma Sofia,
märgotaja nuur
