Nimme kujul Solman kand Eestin 50 inemist. Nimekujul Solmann om kandjit 9, Sollmann 7, Soolmann ja Sohlmann kumbki alla kuvvõ. Ildaaigu om är kaonu nimekuju Sollman.
Nimekuju omma umavaihõl muiduki küländ segi lännü. Naid nimmi panti hingelugõmiisi perrä katsan mõisan, keriguraamatidõ perrä kümnen. Viil inne oll’ olõman Johann Sohlmann [soolmann], 1816 Rakvere liinan.
Urvastõn panti Solman (hingelugõmisõn ka Solmann) Vahtsõ-Antsla mõisa Pakla talun. Üts sama nime saaja oll’ ka Vana-Antsla Ähijärvel, a timä võeti nekrutis är. Pühäjärve mõisan Otõmpääl panti Sollmann, keriguraamatin Solmann. Kolmas Liivimaa kotus oll’ Vana-Võidu mõisa Villändin nimega Sollmann. Viil üts kotus om Räpinä mõisa Tammistu külä, kon Sol’na Jaani poigõlõ pantut nimme Solnmann kirutõdi personaalraamatun ka Solmann. Tuu nimi kaos Räpinä personaalraamatist, nii et saa ei arvu, kas kuuli vällä vai lätsi nime kandja Vinnemaalõ vai vinne usku.
Põh’a-Eestin panti nimi hingelugõmisõ kujuga Solmann viien paigan: Kose kihlkunna Oru mõisan Harjumaal, Al’bu mõisan Järvämaal ja Keblaste mõisan Junnumaal (Läänemaa Mihkli kihlkund). Viil om seo nimi peri Sagadist ja Palmsest. Pikä o-ga kirutõdu nimekuju Soolmann kujusi vällä katõn paigan, Harjumaal ja Junnumaal. Al’bu nimest sai ka Salmann (ütessä kandjat).
Midä nimi tähendä või? Sääl, kon -o välläütlemine oll’ pikk, võissi takan olla sama nimi mis saksa ja roodsi Sohlman(n) vai sõs hübriidnimi – eesti sool + saksa Mann ‘miis’. Muiduki om ka saksa keelen pruugit sõnnu Sole [soole] ‘suulvesi’ ja Solbad ‘soolaviivann’. Ku edimädse silbi -o oll’lühkü, sõs tulõ jälleki kõrvuisi säädi saksa nimmi, näütüses Sollmann ja Soller. Viimäst om köüdet sõnaga Soll, miä tähendäs saisva viiga lumpi, lohku, piaaigu nigu Võnnu-Põlva-Räpinä sõna tsoll.
Solman või olla ka juudi nimi, näütüses Vitsebskist peri ilmakuulsa kunstnik Joseph Solman. Vinne muudu kirutõdas timä nimme pehmendüsega: Сольман. Nimi võissi tulla heebreä inemisenimest, maakeelidsen piiblin Saalomon, seoilmaaigu juutel näütüses Shlomo.
Eestistämisel võtt’ Solman Vahtsõ-Antslan nime Salandu, Solmann Võrun nime Soidla ja Villändin Salumaa. Kolm Solmanni Palmsen võti Saarmäe, Sildva ni Mäetalu. Nime Sollmann kandja võti vahtsit nimmi Oraspõld, Radala, Roog, Salla, Salumaa, Salumägi, Salupere, Sooaru ja Soosalu, noist Salumaa ja Salumägi Urvastõ vallan. Nime Soolmann kandja võti vahtsit nimmi säänestmuudu: Soosalu Tartun ja Tuhalan, Soomets Nabalan, Sillaste ja Lee Tal’nan, Vaikla Alavere vallan, Ojavee ja Sooaru Veltsa vallan.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
