Uma Lehe küsümüisile vastas pia Kanepi vallavanõmba ammõtilõ astja REBÄSE HELEN.

* * *

Olõt mitmõl puul vällä ütelnü, et piät tähtsäs mikandi umakultuuri. Mille tuu Su meelest nii tähtsä om?

Täämbädsen maailman omma inemise kaotaman köüdüst ummi juuri, rahva ja aoluuga. Mõnikõrd paistus, nigu liinastunu ütiskund saisnugi kuun õnnõ ütsikinemiisist, kiä valisõ hindäle hindätiidmiisi nigu rõivapoodist rõivit. Säändsen maailman om tähtsä õnnõ raha, hääolõminõ ja mugavus. A ma ei lepü säändse tulõvikuga. Mi hõim ja kogokund omma jovvulidsõ sis, ku mi seen om rahvalikku uhkust ja uma kultuuriperändüse avvustamist. Ja eesti rahvuslusõst arvosaamisõs om vaia arvo saia maakundõ ja kihlkundõ esimuudu olõmisõst, mi kultuuri ja luudusõ kimmäst köüdüssest, miä om olnu üle aigõ. Seo omgi peris erinevüs, miä rikkambas tege – mitte üleilmastuminõ ja massi sisse sulaminõ. Tuuperäst arva, et neo, kiä omma vasta võro kultuuri vällätuumisõlõ ja võrokõisi põlitsilõ õiguisilõ umal maal, ei toimõnda joht eestlüse hääs.

Kuimuudu jõudsõt tiidmiseni, et edevanõmbidõ perändüst tulõ hoita?

Edimäne huvi ja tiidmine om peri iks hindä latsõpõlvõst. Koton kõnõldi ja opati vannu kombit. Mu jaos om esihindäst mõista, et ka mu kohus om naid tiidmisi edesi anda. Mi ei tiiä, määne om maailm tuhandõ aasta peräst, a mi kohus om tetä kõik, et sis kah olnu mi kiilt kuulda, olnu alalõ mi miil ja mühisnü pühä puu. Midä inämb maailm muutus, toda inämb omgi tukõ edevanõmbidõ tarkusõst.

Mille om tähtsä tunda aoluku ja kuis tuu tiidmine avitas täämbädse ao inemiisil parõmbalõ toimõ saia?

Aolugu and sisu ja tähendüse mi hõimu-, keele- ja vereköüdüssile. Mi hindä edevanõmba omma seo maa pääl elänü muistitsist aigõst, kõgõ mi kultuuri armastusõga loonu ja seo maa ja rahva vabahusõ iist võidõlnu. Ku mi tuust arvo saami, tunnõmi läbi tollõ, et mi edevanõmba olõ-i kaonu – nä eläse mi seen edesi, kasvai läbi geene. Luu olnust aost oppasõ meile julgust, vastutust ja ustavust – väärtüisi, midä täämbäne massikultuur harva meelen pidä. Minevikun sündünü om vormnu kõiki riike, rahvit ja kultuurõ. Ku tahami täämbäidsist sündmüisist parõmbalõ arvo saia, sis avitas meid tuu, ku tiiämi näide tagamaad.

Määndsen saisun om täämbädsel pääväl umakultuur Kanepi kihlkunnan?

Küländ kõrralikun. Meil om kuus majja (seldsimaja, küläkeskusõ), viil inämb aktiivsit küläseltse ja ummakõrda viil inämb laulu-, tandsu- ja pillimängurühmi. Rõõm om nätä, et pall’osid noist vidäva noorõ inemise. A tetä om viil hulga, et nõsta lõunõeestläisi hindätiidmist ja uhkust uma kultuuri üle. Mi pidänü jõudma sinnä, et nii Kanepi kihlkunnan ku egäl puul muial Vanal Võromaal olnu esihindäst mõista kõnõlõminõ võro keelen, hindä umaperä tundminõ ja valmisolõk kõgõ tuud hoita ja kaitsa.

Kost om tulnu Su huvi poliitiga vasta?

Huvi hindä ümbre sündüvä vasta om kõgõ olnu, a peris sammu poliitikan saiva alostusõ Sinitsen Herätüsen (inneskine EKRE nuuriühendüs – toim.). Sääl näi, et poliitikat ei piä tegemä karjääri ja umakasu peräst, a tähtsämb om missioon. Täämbädses omma Sinitsest Herätüsest tulnu noorõ jõudnu mitmõlõ eräkunda ja pall’o omma tegüsä mõnõn muun eloharon kah – proovi näidega õks köüdüst hoita ja usu, et kõik toimõndasõ uma validu tii pääl eesti rahvuslusõ huvidõn. Tuu kogõmus, et noorõmb põlvkund saa häste mässü nõsta mitte vannu väärtüisi lahkmisõ, a näide vahtsõst elloherätämise nimel, and mullõ parhillaki huugu mano.

Määndse omma nuu umahusõ, miä piät olõma inemisel, kiä taht olla rahvavolinik?

Või üles lukõ hulga tarviliidsi mõistmiisi nigu ärkullõmisõ mõistminõ, ülesastmisõ mõistminõ, karisma, julgus jne. Kõgõ tähtsämbä omma iks paks nahk ja süämetunnistus. Ütteviisi tähtsä omma kimmä põhimõttõ ja kuuntüüvõim – ku üts om puudus, ei olõ poliitik valijidõ usaldust väärt; a ku tõnõ om puudus, jääse kõik hää plaani ello viimäldä.

Midä oodat umast vahtsõst ammõtist?

Ooda vahtsõst ammõtist võimalust tetä Kanepi valla hääs nättävät tüüd, miä om periselt mõttõga. Taha olla paiga pääl, kullõlda inemiisi ja reagiiri näide vajahuisilõ kipõstõ ja läbipaistvalõ. Mu jaos om tähtsä, et vallavanõmba ammõt es olnu õnnõ juhtmiskotus, a tiinmise kotus – võimalus tetä otsussit, miä parandasõ inemiisi egäpääväst ello, olkõ tuu sis teie kõrranhoitminõ, haridus vai ettevõtlusõ keskkund. Sammamuudu ooda, et ammõt andnu mullõ võimalusõ tetä tüüd kuun kimmide vallatüütäjide, ettevõtjidõ ja aktiivsidõ kogokundõga.

Mis plaani Kanepi vahtsõl vallavõimul omma: midä muuta, midä hoita?

Muudami vallavõimu tegemise seenitsest läbipaistvambas ja tuu jaos om plaanin läbi viiä siseauditiirmine. Kimmäle edendämi kultuuri- ja küläkeskuisi ja haridusasutuisi, innekõkkõ Kanõpi gümnaasiummi, et taa olnu seenitsest ligitõmbavamb nii paiklikõlõ ku naabrivaldu opilaisilõ. Alalõ piät jäämä kõik seenidse hüvvüse – massulda latsiaiakotus, koolilõuna, bussisõit jne. Egäl juhtumisõl teemi kuuntüüd paikligõ ettevõtjidõ, kultuuritegeläisi, nuuri ja tõisi huvigruppõga.

Betooni valamisõ asõmõl keskendämi hinnäst inämb kultuuri, aoluu ja keskkunna pääle. Pühä paiga tulõ võtta kaitsõ ala, a RMK lakõragomisõ kontrolli ala. Tahami kõrda tetä Valgjärve pargi ja Kiirusmäe ja luvva põnõvit matkaratu (näütüses Põh’asõa lahingupaigan Erästveren). Muidoki toemi võro keele ja kultuuri oppust, niisama om plaanin astu sammõ, et sündünü Kanepi kihlkunna muusõum.

Ku pall’o ülepää saa umavalitsus är tetä tuujaos, et umakandi inemiisi elo olnu elämist väärt?

Umavalitsus ei saa kõkkõ, a saa väega pall’o tetä – tihtipääle inämb, ku edimädse päälekaemisõga paistus. Paiklik elo muutus väärtüslidses sis, ku inemisel om tunnõ, et timä ümbre om turvalinõ, teküs ja huulva keskkund. Õkva toda saavaki umavalitsusõ luvva. Meil om õkvamõo tuu pääle, määndse omma tii, latsiaia ja kooli, kas ütistransport toimõndas, kas kogokundõ tegemise omma toetu ja kas ettevõtjal om lihtsä umma ärri tetä. Mi saami luvva ruumi, kon inemine saa kodotsõlõ ellä, tüüd tetä ja latsi kasvata. Elo häädüs ei tegüne õnnõ suurist investeeringist, a tuust, et vallal om tahtminõ ja jõud hoita ummi inemiisi, näid kullõlda ja reagiiri.

Määne om Su aastalõpusuuv umakandi inemiisile?

Rahhu ja armastust!

Küsse Rahmani Jan

Rebäse Helen (eräkund Esämaa) saa pia Kanepi vallavanõmbas. Pilt Rebäse Heleni eräkogost