Minevä puulpäävä sai Rõugõ kerikun kullõlda muusigaklassikat maailmatasõmõl esitüsen: Schuberti laulutsükliga «Talvinõ tiikund» astõ üles hinnat oopõrilaulja Angeri Ain (bass) üten klavõrimängjä Polli Mihkliga. Tuu laulutsükli om olnu läbi ao üts muusikidõ ja kullõjidõ meelüsteossit.
«Talvinõ tiikund» («Winterreise») om 31aastadsõs elänü Austria viiemeistri Schuberti Franzu (1797–1828) inne surma kirotõt laulutsükli timäaigsõ luulõtaja Mülleri Wilhelmi luulõtuisi pääle. Kokko om tsüklin 24 laulu, miä peris õkva olõ-i ütstõõsõga köüdedü, a kõik kokko loova üte tii, kon rändäjä jätt uma armsamba maaha ja lätt maad pite hulkma. Kas rändämine lõpõs vahtsõ luutusõ ehk sis keväjäga vai uut rändäjät lõpun kunditsidõ sõrmiga surm, tuu jääs joba egä kullõja hindä otsusta.
Kontsõrt Rõugõn oll’ õkva õigõl aol. Maaha oll’ sadanu lumi, õdagu oll’ välän üts kraat külmä ja joba Rõugõlõ jõudminõ oll’ teie pääle tulnu musta ijä peräst paras talvinõ tii. Ka kontsõrdipaik, jõulukuusiga ehit Rõugõ kerik andsõ kullõjilõ talvidsõ rändämise tunnõt mano. Kuigi kerigu pinke ala omma säedü lämmistüsradika, om talvinõ kerik iks talvinõ kerik ja tuuga piät nii kullõja ku muusigu rehkendämä.
Saksakeelitside laulõ kullõminõ oll’ paras välläkutsõ. Ku säänest kontsõrti olõs tettü 100 aasta iist, saanu vast mi maarahvas tekstist parõmbalõ arvo, a no omma inemise inämbüisi saksa keele är unõhtanu. Mul hindäl naas’ koolin opit tsipa miilde tulõma, nii et sõna «päiv» ja «süä» ja «armsamb» jõudsõva ilosalõ peräle. Muidoki avit’ üten võimsa esitüs. A vähäne sõnnost arvosaaminõ avit’ inämb tõisi miiliga muusikast häädmiilt tunda. Ja pand mõnikõrd mõttõ kah muid teid rändämä.
Mu mõtõ rännäs’ kontsõrdi aol külmetävide kunsti-inemiisi pääle. Tuu pilt, ku sügäväle muusiga sisse sutsõva ettekandja minnä, oll’ võimsa. Arvada nii omgi, et suur kunst pand tegijä kõik muu unõhtama – nii eläsegi nä kontsõrdi aigu õnnõ muusiga seen ja muusiga jaos. Tsipakõsõ tull’ hirm pääle, kas laulja umalõ helüle jahhen ruumin vika ei tii, a arvada oll’ tuu hirm as’anda: kül as’atundja tiidvä, midä nä tegevä vai tegemädä jätvä.
Väiku rändämine oll’ mul (ja nigu perän teedä sai, viil ütel kontsõrdikülälisel) aon kah. Tsipa tõi kontsõrt pääle tundõ, nigu mi olnu tagasi mõisaaon ja talorahvas kullõs kostki kavvõst tulnut esinejät. Et peris kõgõst arvo ei saa, a illos iks kullõlda. Siski läts’ kontsõrdi lõpupoolõ tuu tunnõ üle ja tull’ hoobis ärtundminõ. Perämäne laul «Der Leiermann» tulõt’ mullõ minkagiperäst määnestki rahvaviisi miilde. Tuu laul omgi mõotõt leierkastimuusikast, vast sis tuuperäst.
Ku kontsõrt läbi oll’, tulli tüümehe, kääni klavõril jala alt, paki tuu kile sisse ja vei minemä. Õkva tull’ miilde film «Noor pensionär», midä samal pääväl telekan näüdäti, ja huuli pääle lauluviis säält filmist.
Aituma kõrraldajilõ ja üles astnuilõ muusikilõ! Oll’ armõdu illos vaimlinõ tii talvõ.
Rahmani Jan
Laulja Angeri Ain ja klavõrimängjä Polli Mihkli Rõugõ kerikun laulutsüklit «Talvinõ tiikund» ette kandman. Rahmani Jani pilt
