Naanõ kõnõli mullõ joba ammu, et piäs õigõ vahtsõ televiisori ostma. Vana om nii väiku, pildi alt sõnnu lukõ ei näe. Ei avita enämb prilli kah ja häpü naksõ kah tutvidõ iin. Ma olõs pildikasti joba ammu kodu toonu, a kõrd nakas’ rahast hallõ, kõrd es olõki rahha nii pall’u.

No tei sõs ütskõrd süäme kõvas ja tõi timä kodu. Oll’ iks suur külh, nigu Vinne aigu Avangardi kino ekraan. Naksõ kaema, midä tä õigõ näütäs. Üte nupu päält tull’gi pilt ette ja üts kinä naanõ määrse indäle kreeme päähä ja tõnõ näo pääle. Pidi hiusõ häste kasuma pandma ja näonaha sirgõs ajama. No mis mullõ noist – mu targa hiusõ omma joba ammu päälae päält jalga lasknuva ja näonahk vihma ja tuulõga kortsu lännü. Järgmise nupu pääle vaoti ja kõnõldi, ku odavas om kaup poodin lännü. Kolmanda nupu päält kõnõldi ja tetti puust ette, et ärke andkõ pättele uma pangakaardi kuudi, ja rahha ei massa kah pakiautomaati viiä. Jääti kõgõst umast rahast ilma. Ja viil hullõmb om, ku mõni su telefonin võõra numbrõ päält pehmes kõnõlõs, et su sugulanõ um auto ala jäänü ja kipõstõ om arstõlõ rahha vaia.

Nojah, ku mõnõl om nii pall’u rahha, et pättele jaka, sõs andkõ parõmb pinne var’upaigalõ vai sõs haigõmajalõ haigidõ latsi ravi jaos. Mu käest ei saa ütski pätt rahha. Ostsõ jo tuu vähädse iist, mis oll’, suurõ ja kalli televiisori. Ja ega ma nii ull kah ei olõ, et nakka telefonin mõnõ petüssega juttu ajama. Olõ nä kõik sinnä musta mulku saatnu, kon päiv ilmangi ei paistu.

A hää asi iks om tuu suur ja vahtsõnõ televiisor, pall’u asju saa teedä.

Reinerti Elmo

Televiisorist tulõ 24/7 säänest «kirgi tormi», et kõgõ ärkaemisõs piät õkva mitu televiisorit olõma. Pildi tekk’ Reinerti Elmo mõttõ perrä kunstmudsu abiga Kruusi Juss