Pall’o om juttu tuust, et latsil ei piässigi nutitelehvoni olõma. Et nä tsurkva uma aju är, ku kavva vahtva. Ja mänge mängen nuu tegeläse kõik aig liikva edesi-tagasi ja silmä väsüse noid takan aiõn är.
Nutitelehvon om mi tõnõ elo, tuud vahitas tunnõ kaupa. Hää viil, et latsõ piät koolin käümä ja tunnin vast ei lubata telehvoni vahti, muido es jäässigi midägi miilde, midä oppaja oppas. A koton pääle kuuli istutas iks kooni poolõ üüni telehvonin. Hummogu, ku om vaia üles tulla, om nii veidü magatus, et aju ei nakka tüülegi. Puulunõn pandas rõivilõ ja mindäs kuuli. Olõ esi nännü, ku koolilatsõ magasõ bussin õndsat und, nii et sõitva vai koolipiätüsest müüdä.
Suurt inemist massa-i kõnõldagi, näil om kogo elo telehvoni üles säetü. Jo om nii tarvilinõ ja mukav kah. Hää uudissit lukõ, Mol’ovihun kõnõlda ja massõ massa. A koton jääse poolõ tüü tegemäldä ja latsiga kõnõlõmalda, selle et telehvon om tähtsämb seldsiline ku kododsõ. Muudsa kodo ommavagi prõlla säändse, et kõik, nii suurõ ku latsõ, istva umaette nukan, telehvoni nõna iin. Ime sis, et noorõ ei mõista inämb läbi kävvü.
Eski bussin ei üteldä tere, piiksutõdas sõidukaart läbi ja mindäs edesi istma. Bussijuht piät kõgõ üle bussi küsümä, kohe piätüste sõita tahat. Tulõvanõ vaikiolõja põlvkund. Tuu kakkõmalda istmine mõos kihäle kah halvastõ. Perän om sälg kõvvõr ja sporti ei jõvva sukugi tetä.
A tõistpite om nutitelehvonist iks kassu kah. Pall’o vanõmba omma latsi telehvoni pandnu positsioniirmise pääle, et nä kõgõ nägevä, kon näide latsõ omma. Tuu käü kül rohkõmb noorõmbidõ latsi kotsilõ. Määnegi telehvon piät latsil olõma joba tuujaos, et saasi kõlista, ku midägi piäs juhtuma. Arvat külh, et koolitii pääl midägi ei juhtu, a juhtus, ja peris pall’o. Lätt vai buss katski vai jäät bussist maaha. Nilbõga võit sadada ja haigõt saia ja maal mõtsa vaihõl tulõ jo mõtseläjit kah naada pelgämä.
Telehvon om iks tarvilinõ asi, esiasi, ku pall’o ja minkjaos timmä pruugitas. Muidoki või küssü, kas kõiki asju piät säält vahtma, nigu TikTok jms, kon noorõ unõhtasõ tihtipääle är, mis passis, mis mitte. Nii ei olõ ime, et meil om nii pall’o netikiusu, vaimsõt ja kihälist kah, kon laaditas üles pilte vägivallast. Ma ku suur inemine mõtlõ, et mis tuu netikius mullõ iks tetä saa, a latsõ omma tollõn as’an väega vastavõtja, kooni hindähäötämiseni vällä.
Tan om mõtlõmisõ kotus, kas ei avitasi edimält nuputelehvonist, minka saat kah vanõmbilõ kõlista, ku vaia. Eski kriisiolokõrran soovitõdas nuputelehvoni, selle et näide aku pidä vähämbält nätäl aigu vasta.
