Priinime lugu: Siliksaar

Seol nimel om Eestin 14 kandjat. Rohkõmb kandjit – 18 – om varjantsil Seliksar. Paistus, et Seliksar om tsaariaigu Vinnemaalõ viid ja tagasi tuud nimi. Nimekujul Seliksaar om parla kandjit alla kuvvõ. A tulõ vällä, et täämbädse ao Siliksaarõ olli Eesti aigu perekirjun ka nimekujuga Seliksaar. Näilidselt vanan kiräviien kirutõdul nimel Silliksaar om kandjit 11.

Nime algnõ tegünemise motiiv om teedä, a edesi kujunõmisõ lugu iks hämmär. Nimi tulõ Urvastõ kihlkunna Lilli mõisa Raudsepä talust – ja sääl edimält pant nime kuju oll’ Sittiksaar

Sittiksaar om kirän Urvastõ personaalraamatun 1815–1855. Nime saaja olli Raudsepä Mihkle katõ poja, Jaani ja Juhani perrätulõja. Raudsepä talu om Pühäjõõ veeren Sõmmõrpalu ja Osula vaihel. Mõisakaartõ pääl om õkva talu all suur vanajõõ saar. Saarõ nimme kaarte pääl olõ-i, küll om kirän mõisa hainamaa nimi Maapälne niit. Või küländ kimmäs olla, et talupere valisi hindäle nime õkva seo jõõsaarõ perrä. Kas saarõ nimi oll’ Siliksaar vai Sitiksaar? Tõõnäolidsõmb om Sitiksaar, selle et säänest kotussõnimme om Õdagu-Võrumaal kümnit, muuhulgan näütüses Harglõ kihlkunnan Mustajõõ veeren. Tüüpilidsen Sitiksaarõn, Sitikorun vai Sitikniidün kasussõ sitigä ehk mõtsiku mustsõstra puhma. Priinimi Sittiksaar läts’ ka edimält edesi Jaani poja Hindrikuga, kiä kolisi 1837 Koorastõ valda Jõgara veski pääle.

Kõiki tõisi Raudsepä elänike priinimi 1834. aastaga hingelugõmisõn om Seliksaar. Tuud tulõssi lukõ nigu [seeliksaar]. Undruku kottalõ tuudaigu Võrumaal kiäki seelik es ütle. Üts mõtõ om poolõnistõ saksakeeline nimi, kon selig tähendäs ‘õndsa’. Või olla külh, et säändse muutusõga prooviti nimele vagambat tähendüst anda. Edesi lätsigi nimekirutusõ lahku, päämidselt läts edesi Seliksaar, minkast 20. aastagasaal sai Siliksaar, a mõnõn perren läts’ edesi ka Silliksaar, miä õkva olõssi ku inneskine Sittiksaar, kost -tt- kriipsu omma maha võetu.

Nimi Silliksaar tegüsi päämidselt sõski eestistämisega, ku seo nime valisiva vana nime Parman kandja.

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

UMA Leht